Prokurör: Kangur kasutas maadeäriks Annuse firmat
15. detsember 2011, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maadevahetuse kohtuprotsessi süüdistuskõne põhjal on endine maa-ameti juht Kalev Kangur osav ärimees, kes kasutas laialdast firmade ja ettevõtjate võrgustikku ning keerukat finantsskeemi, millega rahastas looduskaitsealuste kruntide kokkuostmist.
Süüdistusest selgub, et kui keegi tahtis oma äri või suvekodu laiendamiseks või linnas ehitamiseks riigilt maad, siis ei õnnestunud tihti maa-ametilt saavutada soovitud krundi oksjonile panekut.
Selle asemel tuli pöörduda Kanguri või keskkonnaministri poole. Mõne aja pärast ilmuski maasoovija ukse taha Kanguri emissarist ärimees. «Ametliku asjaajamise varjus toimus eraisikutega kokkuleppimine,» iseloomustas prokurör Laura Feldmanis Kanguri tegevust.
Esmalt tegi Kanguri salaosalusega firma riigiga vahetuse ja siis müüs vaheltkasuga soovitud krundi. Selline skeem on kirjeldatud kohtuasjas Tallinnas, Noarootsis, Pärnus, Narvas, Valgamaal ja teistes kohtades.
Kogus suure varanduse
Kanguri poolt salaja juhitud firma oli KV Tarantel, mis kuulub Merko kontserni. Selle firma lubamist Kangurile peab uurimine Annuse altkäemaksuks. Vahetult enne Kanguri vahistamist oli KV Tarantli väärtuseks uurijate hinnangul 12,2 miljonit krooni.
Kanguri vahistamisele oktoobris 2006 järgnes ka Merko kontori läbiotsimine. Uurijad leidsid Annuse kabinetist märkmed, et Kanguri variomaniku juhitud firma Rahamaa pidi sobival hetkel omandama KV Tarantli. «Keegi X pidi omandama KV Tarantli,» ütles Feldmanis leitud märkmete sisu kohta.
«Rahamaa oli äriühing, mille kaudu pidi vara koonduma. Kuni Kangur oli ametnik, pidi asi toimuma varjatult, et seda ei saaks seostada hüvedega, mille Kangur on saanud ebaseaduslike otsuste eest,» kommenteeris Feldmanis.
Kapo uurijate käsutuses on lindistus, kus Kangur ja Tarmo Pedjasaar arutavad ühes Tartu kõrtsis, kes võiks olla sobiv variisik Rahamaa asutajaks ja juhatajaks. «Raul räägib liiga palju, Mardi vastu pole mul midagi,» ütles Kangur salalindistusel. Ka praegu on Rahamaa juhataja ja osanik advokaat Mart Missik.
Kanguri mõjukuse kohta annab tunnistust ka see, et Merko maadevahetustes oli tihti paketis «kaasavara» – kinnistu, mida ehitusfirma ei soovinud, aga mis Kanguri soovil tuli vahetada, sest viimasel oli vaja see kellelegi maha müüa.
Süüdistuskõne põhjal kogus Kangur varjatud äriga oma firmadesse miljonitesse kroonidesse küündiva varanduse. Prokuröride kirjelduse järgi pärines Kanguri algkapital, mida ta hakkas kasutama looduskaitsealuste maatükkide kokkuostuks, 1990. aastate algusest.
Kangur oli siis osanik investeerimisfirmas ICI Trust. Samas firmas töötas ka Pedjasaar. Kangur liigutas sealt raha varjatult OÜdesse Ikaros Grupp ja Mell.
Süüdistuse järgi andis nende firmade osanik Pedjasaar Kangurile altkäemaksu sel teel, et lubas tal firmade vahendusel investeerida. Firmad ostsid kokku looduskaitsepiirangutega krunte, et neid riigiga maa vastu vahetada. Kanguri tulu Ikarosest ja Mellist oli kokku 4,8 miljonit krooni.
Tegelik otsustaja
Kangur sai süüdistuse järgi võimaluse investeerida Tullio Libliku firma Saarte Investeering kaudu 1,8 miljonit krooni ühe Tallinna looduskaitsealuse kinnistu soetamiseks Priisle teel.
Prokuröride hinnangul sai Kangur Liblikult 7,8 miljonit krooni altkäemaksu. Ka selle firma maadevahetuste puhul oli Kangur prokuröride väitel tegelik otsustaja. Saarte Investeering vahendas muu hulgas Haapsalu kesklinna kinnistu.