Eesti jooksevkonto oli priskes ülejäägis

Sisenõudlus on Eestis jätkuvalt madal Foto: Peeter Kümmel / Sakala

2011. aasta kolmandas kvartalis oli Eesti ekspordi kasvutempo veel kiire, sisenõudlus aga ebakindlusest pärsitud. Seetõttu oli jooksevkonto ülejääk endiselt suur ja moodustas kvartali SKT suhtes mõõdetuna üle 7 protsendi.

See on aastatagusega võrreldes samas suurusjärgus.

Viimase aasta jooksul on ekspordisektoriga võrreldes suurenenud sisenõudluse panus majanduskasvu ning jooksevkonto ülejääk pidanuks seetõttu vähenema, seda ei ole aga juhtunud kahel põhjusel.

Esiteks oli Eesti Panga ökonomisti Andres Saarniidu sõnul investeerimistulude väljavool sisemajanduse kogutoodangu suhtes väiksem kui mullu, kuna välisinvestoritele kuuluvate äriühingute kasum Eestis kasvas aeglasemalt kui meie investorite tulud välismaal.

Teiseks olid Euroopa Liidu eelarvest laekuvad summad suuremad kui aasta tagasi. Seetõttu püsis jooksevkonto ülejääk SKT suhtes aastatagusega võrreldes peaaegu muutumatu.

Jooksevkonto ülejääk on 2011. aastal järjest kasvanud, kuid hakkab edaspidi aegamööda vähenema. Tavapäraselt ongi kolmanda kvartali jooksevkonto ülejääk tänu hooajalistele teguritele aasta suurim või puudujääk väikseim, mis samas ei iseloomusta kogu aastat.

Näiteks ka mullu oli kolmanda kvartali jooksevkonto ülejääk SKT suhtes 7 protsendi ligidal, ehkki aasta keskmiseks kujunes vaid 3,6 protsenti.

Jooksevkonto ülejäägi tõttu jätkus kolmandas kvartalis ka väliskohustuste vähenemine. Netovälisvõlg suhtena SKTsse alanes seejuures 9 protsendini.