Märt Ots: Eestis ei ole võimalik toota elektrit alla börsihinna
8. detsember 2011, 13:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa hinnangul ei oleks võimalik Eestis 2013. aasta järel toota elektrit alla elektri börsihinna Soomes, kui põlevkivi süsnikdioksiidiemissioonide kvooti tuleks osta.
Ots ütles riigikogus neljapäeval elektri hinna kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelul, et 2013. aastal algab ka Euroopa Liidu uus süsinikdioksiidikvoodi kauplemisperiood. «Praegu ei ole teada, kui palju Eestile eraldatakse vaba süsinikdioksiidi kvooti,» lausus ta. Läbirääkimised käivad, kuid Otsa hinnangul võib juhtuda, et vaba kvooti Eestile üldse ei eraldata.
«Sellisel juhul tuleks kogu tootmiseks vajalik süsinikdioksiidikvoot osta turuhinnaga,» rääkis Ots. Ühe megavatt-tunni elektri tootmisel põlevkivist tekib Otsa sõnul tonn süsinikdioksiidi. «Kui me võtame aluseks keskmise süsinikdioksiidi hinna, mis on olnud 20 eurot tonn, siis see lisabki elektrihinnale umbes 2 eurosenti kilovatt-tunni kohta.»
Praegu on elektri tootmise reguleeritud hind Eestis 3,1 eurosenti kilovatt-tunni kohta, samas on elektri börsihind Soomes aastatel 2010 ja 2011 olnud vahemikus 5,1–5,7 eurosenti kilovatt-tunni kohta, märkis Ots.
Aastal 2014 on Eesti Otsa sõnul integreeritud Põhjamaade turuga, kuna on avatud mõlemad Soome merekaablid Estlink1 ja Estlink2. «Võib eeldada, et Eesti ja Soome börsihinnad ühtlustuvad,» ütles Ots.
Suure süsinikdioksiidi emissiooniga põlevkivi kasutamine valdavalt elektri tootmiseks on Otsa sõnul Eestile probleem. «Odavat elektrit kahjuks Eestis ei ole kuskilt võtta. Me võime küll vaadata ka teiste alternatiivide poole peale põlevkivi, näiteks maagaas, turvas, puit, teised taastuvad energiaallikad, kuid kui teha majanduslikud arvutused, siis see näitab seda, et börsihinnast odavamalt me toota ei suudaks.»
Elektri tootmise hinda 2013. aastal turu avamise ajal on Otsa sõnul raske prognoosida, kuna see sõltub palju maailmamajanduse olukorrast. «Elektri turuhind on sõltuvuses nii toorainete maailma turuhindadest kui ka konkreetsest olukorrast Põhjamaade elektriturul. Kuna seal suur osa elektrit toodetakse hüdroenergiast, siis on väga oluline tegur, mis on konkreetsel hetkel vee tase nimetatud hüdroelektrijaamades,» rääkis ta.
Põhjamaade börsihind on Otsa sõnul olnud ajalooliselt odavam kui näiteks Saksamaal, mis tuleneb küllaltki suurest tuumaenergeetika ja hüdroenergeetika osakaalust. «Kui me aga vaatame börsihinna kujunemist ja võrdleme seda kas või maailma naftaturu hinna kujunemisega, siis me võime näha teatavat korrelatsiooni ehk see tähendab, et elektri hind jälgib suhteliselt samas laadis kõikide teiste toorainete hindu.»
«Balti riigid on Euroopa Liidu kontekstis üldse kõige paremini integreeritud süsteem ja see on ka täiesti loomulik, kuna meie süsteem on ju ehitatud üles endise NSV Liidu koostisosana ja selge see, et erinevalt teistest Euroopa riikidest on ta ehitatud ühtse tervikuna,» märkis konkurentsiameti juht.
Lisaks Eesti ühendustele Soomega valmib aastal 2016 Leedu–Rootsi ühendus, mis samuti ühendab Baltimaid Põhjamaade turuga, märkis Ots. Põhjamaade elektriturg on tema sõnul üks paremini toimivaid maailmas ning seda tuuakse Põhjamaade teistele turgudele eeskujuks.