Suured maksupettused: arvevabriku loonud pereisa maandus aastateks trellide taha

Suured majandus- ja maksukuriteod võivad süüdlased aastateks trellide taha saata. Foto: Arvet Mägi

Postimees reastas hiljuti selle sajandi kümme suurimat ja keerulisimat maksupettust, mille pärast on riigil saamata jäänud üle 40 miljoni euro.

Edaspidi on võimalik kõiki lugusid lugeda ühe kaupa ja tasuta Postimehe veebist. 

Täna avaldame loo Ida-Virumaa arveveski juhiks tituleeritud Andrei Leppikust, kelle eestvedamisel pettis kuritegelik ühendus riiki enam kui 300 000 euroga. 

Skeem töötas nii: Leppik pani koos 11 kompanjoniga 2014. aastal püsti kümmekonnast riiulifirmast koosneva arvevabriku, mis esitas ettevõtetele fiktiivseid arveid olematute kaupade ja teenuste eest. 

Niimoodi esitati 37 ettevõttele kokku sadakond libaarvet, mille väärtus oli 3,1 miljonit eurot. Maksukuriteo alla läks aga vaid arvevabriku neli ettevõtet, kuna kriminaalmenetluse eelduseks on see, et riigile tekitatakse kahju vähemalt 40 000 eurot.

Arvevabrikust tõusis tulu justkui kõigile: Leppik ja tema abilised teenisid iga võltsarve pealt kümme protsenti ehk kokku 310 000 eurot, ülejäänu rändas sularahas arve maksnud firmadele tagasi. Libaarveid tellinud ettevõtete huvi oli deklareerida sisendkäibemaksu, mida saaks maha arvata. Sealt tekkiski maksukahju riigile.

Leppik üritas koos abikaasa Anastassia Leppikuga kuritegelikku raha puhtaks pesta ettevõtte Terrasport OÜ kaudu, mis ehitas Jõhvi linna moodsa jõusaali.

Kuigi mees proovis kohtus väita, et kõik arved oli reaalsed ja et ta vahendas vaid tuttavate äritehinguid, ei jäänud kohus seda juttu uskuma.

Aastaid kestnud kohtuvaidlus sai lõpplahenduse 2017. aasta oktoobris. Leppik mõisteti süüdi kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises, samuti rahapesus ja maksukuritegudes.

Talle määrati seitsmeaastane vanglakaristus, millest ta kandis ära kolm aastat ja seitse kuud ning pääses vabadusse tänavu suvel. 

Vabastamisotsuses tunnistas mees, et pani kuriteod toime lisaraha teenimiseks. «Tal on olnud päris palju aega selle üle mõelda. Ta on vanglas olnud kolm aastat ja seitse kuud. Tütar on selle aja jooksul suureks kasvanud ja ta ei ole tütart näinud. Ta tahab rahulikult elada oma perekonnaga,» seisab toimikus.

Leppik teatas, et tal on kõik olemas selleks, et elada normaalset elu ning et ta ei soovi rohkem kuritegusid toime panna, kuna ükski raha ei olevat seda väärt. Vabastamisotsuses märgib Leppiku kaitsja, et esialgu määratud 7-aastat vanglat oli ilmselgelt liiga range karistus. See ei vasta tegelikult isiku süü suurusele, toimepandud kuriteo raskusele ja kehtivale kohtupraktikale sarnastes maksualastes süütegudes, põhjendas kaitsja. 

Ülejäänud maksupettuste kohta saab lugeda siit.