KOMMENTAAR

Mart Jesse: tragikoomiline, et meil juba tööõnnetuskindlustust pole

Küsimus ei ole mitte valmisolekus töötuskindlustuse makseid koguda, vaid teenuse pakkumises tervikuna. Kindlustusandjad on arusaadavalt selleks valmis ja seda tehakse vabatahtlike lepingute alusel juba praegu. Nimelt on paljud ettevõtted oma riskid seoses tööõnnetustega ära kindlustanud.

Tööõnnetuskindlustust ei tohiks segamini ajada ei era- ega ka riikliku ravikindlustusega, sest need on kaks väga erinevat asja. Nimelt vastutab tööandja töötajatele tekitatud kahjude eest, mis on tingitud töökeskkonnast. Tööõnnetuse puhul väljendub see kohustuses hüvitada ravikulu ja saamata jäänud tulu, raskemate vigastuste korral lisaks ka taastusravi, ümberõpe, hooldusabi jne. Surmaga lõppenud õnnetuse korral tuleb tööandjal hüvitada matusekulu ja maksta ülalpidamishüvitist lastele ja abikaasale. Tööõnnetuskindlustuse eesmärk on tagada loetletud kulude hüvitamine ja tuua vigastada saanud töötaja võimalikult kiiresti tööturule tagasi.

Praktika on näidanud, et töötajal on õige ja õiglase hüvitise kättesaamine täna probleemne. See eeldab märkimisväärsete õigusabikulude kandmist, milleks töötajad ei ole enamasti võimelised. Samuti lõpetavad probleemidesse sattunud ettevõtted tihtipeale oma tegevuse ja töötajal polegi võimalik kuskilt hüvitist saada. Seetõttu on tööõnnetuskindlustuse ellukutsumine väga mõistlik. Ühelt poolt tagab see kannatada saanud töötaja kahjude kiire hüvitamise, rehabilitatsiooni ja tööturule naasmise, kuid teisalt ka tööandja finantsriskide maandamise. Tasub teada, et raskemate isikukahjude puhul ulatuvad kahjud kergesti sadadesse tuhandetesse eurodesse ning tihtipeale tooks see endaga kaasa ka tööandja maksejõuetuse.

Ravikindlustuse alusel hüvitatakse üksnes haigestumise või vigastuse raviga kaasnevad vahetud ravikulud. Samuti hüvitatakse saamata jäänud tulu töölt eemal oldud haiguspäevade eest, mis on seotud vigastuse või haiguse tekkimisega. Nagu näha, on planeeritava tööõnnetuskindlustuse kaitse Haigekassa poolt pakutavast ravikindlustuse kaitsest oluliselt laiem. Ainuüksi seetõttu oleks ebamõistlik luua tööõnnetuskindlustus Haigekassast eraldi, sõltumata sellest, kas süsteem tuleb eraõiguslik, riiklik süsteem või mõlema kombinatsioon.

Eesti on üksikutest Euroopa riikidest, kus vastavat kindlustusliiki ei ole. Olukorra muudab tragikoomiliseks asjaolu, et kuigi sel teemal on viimased 20 aastat arutatud, pole kuhugi jõutud, samas kehtestati kohustuslik tööõnnetuskindlustus Eestis juba aastal 1913. Siis peeti seda elementaarseks.

Tänane lähenemine, mille kohaselt tööandjate tekitatud kahjud kannab ühiskond tervikuna, ei taga meile pikas perspektiivis ühiskonnana konkurentsieelist, pigem vastupidi. Kahju peaksid ikkagi hüvitama need, kes selle tekitasid ja tööõnnetuskindlustuse juurutamine on selleks väga hea lahendus.

Riik ei taha enam tööl juhtunud õnnetuste ravi eest maksta (5)

Kas Euroopa biotööstuse plaanid võivad kaardimajana kokku kukkuda?