Millised on neli destruktiivset müüti edukusest?

Multitasking ehk mitme tegevuse korraga tegemine ei muuda tööd efektiivsemaks, kui tahad, et asjad tehtud saaksid, keskendu neile. Foto: SCANPIX

Tony Schwartz paljastab Harvard Business Review blogis neli levinud müüti, mida ettevõtted oma juhtimistegevuses jätkuvalt kasutavad, kuid mille järgimine tagab vaid keskpärase või isegi halva tulemuse.

Müüt 1 – multitasking on efektiivne

Müüt põhineb eeldusel, et inimesed on suutelised teostama mitut kognitiivset tegevust korraga, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb. Tegelikkuses õpime ainult kiiresti ümber lülituma. Ühe tegevusega hõivatult ei ole me  teisest tegevusest isegi teadlikud. Näiteks konverentskõne ajal e-maile lugedes ei ole me suutelised öeldule keskenduma. Keskeltläbi suurendab ümberlülitumine ülesande lahendamisele kuluvat aega 25 protsendi võrra. Mitme asjaga üheaegselt tegelemine on äärmiselt ebaefektiivne. Kui tahate, et asjad tõesti tehtud saaks, tuleb keskenduda ühele tegevusele. Kõige hullem, mida juhina teha võite, on nõuda alluvatelt pidevat e-mailidel silma peal hoidmist ja neile vastamist.

Müüt 2 – väike kogus pinget parandab tulemuslikkust

Pinge võib olla energia allikas ja isegi motiveerida, kuid sellel on kõrge hind. Mida suurem on pinge, seda vähem selgemalt ja loovamalt me mõtleme ning seda reaktiivsemad ja impulsiivsemad me oleme. Just juhina suureneb vigade tegemise tõenäosus ja destruktiivne mõju organisatsioonile. Edasi viib positiivne, mitte negatiivne energia.

Müüt 3 – Loovus on päritud ja seda ei saa õppida

Enamus juhte ei pea ennast loovaks ja kultiveerivad veendumust, et loovus on mingi kaasasündinud maagia. Loovust on pikalt uuritud ja järeldus on, et meie haridussüsteem soodustab ratsionaalset, analüütilist ja deduktiivset vasaku ajupoolkera mõtlemist. Parema ajupoolkera arendamisega ei tegeleta. Loovus on seotud mõlema ajupoolkera paindliku kasutamisega ja seda saab õpetada paremini kui me ette kujutame. Näite võib tuua Taanist, kus lastele pannakse hindeid alates Gümnaasiumist, mille tulemuseks on taanlaste endi hinnangul maailma loovaimad noored. Medali tagakülg on õpetajate stress, kuna tihti ei peeta õpilaste loovusele üle kahe aasta vastu.

Müüt 4 – mida pikem tööpäev, seda rohkem tööd saab tehtud

See on kõige destruktiivsem müüt. Ja põhjus on lihtne – me ei ole arvutid, kes on loodud töötama kiiresti, pidevalt ja pikka aega järjest. Inimeste energiat on vaja taastoota. Head juhid saavad aru, et tõelist tulemuslikkust ei loo mitte töötatud tunnid, vaid energia, mida ettevõtmisesse tuuakse. Selle asemel, et energiat päeva jooksul pidevalt põletada, tuleks seda pidevalt uuendada. Soovitav on energiat uuendada iga 90 minuti järel, niimoodi on võimalik vähema ajaga oluliselt rohkem korda saata. Kuidas seda teooriat testida? Valige järgneva nädala jooksul igal õhtul enne magamaminekut järgmise päeva tegemiste seast kõige olulisem ja raskem. Keskenduge sellele tegevusele järgmise päeva alguses 60-90 minuti jooksul. (Kasulik oleks e-mailidest eemale hoida). Täitke ülesanne ja see on tõenäoliselt teie päeva kõige produktiivsem periood. Kui ülesanne on täidetud, lubage endale tõeline taastav paus.