/nginx/o/2011/10/31/813268t1hb5ff.jpg)
Maailma üks tuntumaid majandusteadlasi, Jeffrey Sachs, keda võib pidada ka üheks valuutakomitee süsteemi maaletoojaks Eestisse, kirjutab Reutersis arvamusartikli televisiooni raskest taagast ameeriklastele.
Jeffrey Sachs ameeriklaste kohta: vidiootide rahvas
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
31. oktoober 2011, 11:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriigid viisid maailma televisiooniaega, alustab vähemalt kahel korral maailma 100 mõjukama inimese hulka arvatud autor oma kolumni.
1950. aastal omasid vähem kui 8 protsenti Ühendriikide leibkondadest telereid, 1960. aastal omas vähemalt ühte telerit 90 protsenti leibkondadest. Muu maailm jõudis nii kaugele mitu aastakümmet hiljem.
Tänaseni on ameeriklased ühed suuremad telerivaatajad maailmas. Keskmine ameeriklane vaatab üle viie tunni päevas, millele lisandub veel paar tundi teiste videoseadmete kasutamist. Skandinaaviamaades vaadatakse umbes poole vähem (eestlased vaatavad samuti keskmiselt üle kolme tunni).
Telerivaatamine on mõjutanud märkimisväärselt Ameerika ühiskonda. Suur telerivaatamine mõjutab inimesi nii füüsiliselt kui mentaalselt – kaks kolmandikku ameeriklastest on ülekaalulised, telerivaatamine suurendab sotsiaalset fragmenteerumist ja usaldamatust üksteise vastu.
Kuna Ühendriikide telejaamad on peaaegu täielikult eraomandus ning nende kasumlikkus sõltub reklaamimüügist, mistõttu inimesed tarbivad palju tooteid, millel on tihti üsna väike tarbijaväärtus. Ameerika poliitikud on tänapäeval brändid nagu hommikusöögikrõbinadki.
Minimeerimaks liigsest telerivaatamisest tulenevaid ohte tuleks Sachsi arvates vähendada teleris näidatavat reklaamimahtu, eriti lastele suunatut, luua avalik-õiguslik televisioon ning piirata TV-aega poliitikutele.
Samas möönab majandusteadlane, et kõige efektiivsem kaitse on enesekontroll. Telerivaatamise asemel võib kulutada rohkem aega lugemisele, üksteisega suhtlemisele ja muudele vaba aja veetmise võimalustele.