Eurokomisjon: originaalravimite tootjad hoiavad konkurente takistades hindu kõrgel
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
5. detsember 2008, 12:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/12/02/99821t1hca31.jpg)
Novembri lõpus avaldatud Euroopa Komisjoni aruande kohaselt aeglustavad originaalravimite tootjad oma positsiooni säilitamiseks meelega odavamate analoogide turuletulekut ning hoiavad nii hindu kõrgel.
Esialgsete andmete kohaselt on komisjon leidnud tõendeid selle kohta, et originaalravimite tootjad, kes arendavad ja müüvad uusi ravimeid, on aeglustanud või takistanud konkureerivate analoogravimite ja ka teiste originaalravimite turuletulekut, kindlustades nii endale suured sissetulekud.
Konkurentide tegevuse takistamiseks on kasutatud mitmekordseid patendiavaldusi ühele ja samale ravimile, algatatud vaidlusi ja kohtuhagisid, sõlmitud patendileppeid geneeriliste ravimite tootjate turulesisenemise piiramiseks ning samuti on ette tulnud sekkumist, kui geneerilised firmad küsivad riigivõimudelt heakskiitu.
Komisjoni konkurentsivolinik Neelie Kroes ütles: «Konkurents farmaatsiaturul on inimeste jaoks eluliselt oluline, et nad saaksid mõistliku hinaga ja uuenduslikke ravimeid, samuti kindlustamaks, et maksumaksjad saavad oma tervishoiusüsteemilt oma hinda väärt teenust.»
Nimelt alandab geneeriliste ravimite müügiletulek oluliselt ravimite hindu. Euroopa Komisjoni andmetel vähenesid konkreetsete analüüsitud ravimite keskmised hinnad ajavahemikus 2000 kuni 2007 juba aasta pärast nende analoogide müügiletulekut ligi 20 protsenti. Harva on juhtunud sedagi, et hinnad langevad kuni 90 protsenti.
Analüüsitud ravimite puhul aitas analoogide turuletulek kogu perioodi jooksul säästa 14 miljardit eurot. Ilma geneeriliste ravimiteta oleks analüüsitud ravimitele kulunud summad olnud üle 25 protsendi suuremad.
Komisjoni analüüsist selgus, et geneeriliste ravimite turuletulek toimub tihti hiljem kui esialgu oodatakse. Keskmiselt lükkus turule sisenemine oodatust 7 kuu võrra edasi ning isegi enimmüüdud ravimite puhul ulatus viivitus keskmiselt 4 kuuni.
Selliste viivituste tõttu kaotasid 17 liikmesriigi tervishoiusüsteemid komisjoni andmetel seitsme aasta jooksul analüüsitud ravimite kohta kokku umbes 3 miljardit eurot. Ilma viivituseta oleks vastavatele ravimitele kulunud summad olnud üle 5 protsendi väiksemad.
Originaalravimil 10-aastane müügi ainuõigus
Ravimiameti ravimite osakonna juhataja Katrin Kiisk selgitas Tarbija24.ee’le, et kui ravimitootja töötab välja uue toimeainega ravimi, võtab sellele ainele patendi, tõestab kliiniliste uuringute abil ravimi toimet ja ohutust ning taotleb sellele ravimile müügiloa, siis see on originaalravim.
Teised ravimitootjad ei tohi Kiisa sõnul täpselt samasuguse ravimiga kümne aasta jooksul turule tulla, sest see on andmete kasutamise ainuõiguslikkuse periood.
«Selle aja möödudes võivad täpselt samasuguse koostisega ravimile müügiluba taotleda ka teised ravimitootjad ja sel juhul on juba tegemist geneeriliste ravimitega,» rääkis Kiisk.
Geneeriline ravim on tema sõnul oma olemuselt täiesti sarnane originaalravimiga, s.t. toimeaine on ravimis täpselt sama ja täpselt samas koguses.
«Lõhna- ja värvained (abiained) ei pea olema samad, kuna need ei ole ravimi toime aspektist lähtudes olulised,» lisas Kiisk.
Geneeriliste ravimite tootjad ei pea Kiisa sõnul tegema kliinilisi uuringuid, et tõestada ravimi toimivust ja ohutust, sest originaalravimi tootja on need juba teinud, küll aga peavad geneeriliste ravimite tootjad tõestama, et tegemist on täpselt samasuguse ravimiga. «Selle tõendamiseks peavad nad tegema bioekvivalentsusuuringud,» ütles ta.