Strateeg: Euroopa konkurentsivõimet pärsib paindumatu tööturg
16. august 2011, 18:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa viimase aja probleemide taga on suures osas ebaefektiivne tööturg, mis vähendanud terve piirkonna globaalset konkurentsivõimet, arvab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Nii ei saa Euroopa konkurentsivõimest rääkides Koppeli hinnangul mööda vaadata tööturuga seotud probleemidest.
«Paljudes Euroopa riikides on tööturg äärmiselt jäik, ettevõtted ei saa adekvaatselt majandussituatsioonile reageerida. Jäigad tööturupoliitikad soodustavad tööpuudust ja eriti pikaajalist töötust,» selgitab Koppel.
Samuti kahjustab Euroopa konkurentsivõimet kohati hiiglasliku võimu omandanud ametiühingute paindumatus neile tehtavad ettepanekute kuulda võtmises, mis on sundinud ettevõtteid näiteks palgas ajutiste muudatuste tegemise asemel hoopis kohati isegi jõulisemate vallandamisteni.
Konkurentsivõime seisukohast on Koppeli hinnangul oluline ka mõista, kus maailmas üldse nö. väärtust luuakse, kusjuures pea olulisim näitaja on eelkõige intellektuaalse omandi loomine ja tehnoloogilise innovatsiooni olemasolu. «Euroopa ei ole selles osas sugugi esirinnas,» selgitab ta.
Koppel näebki ühe olulisima Euroopat kimbutava probleemina suurt strukturaalset tööpuudust ehk tööjõu nõudluse ja pakkumise mittevastavust, kusjuures valupunkti ilmestab hästi just noorte tööpuudus ja kohati ka soovimatus tööle minna. Probleemi juurena näeb Koppel pikaajalist jäika tööturupoliitikat.
Samal ajal on praeguste arengute taustal oodata arenenud maailmas üldisemat elujärje halvenemist.
«See elustandard, mida seostatakse nn. keskklassiga, on paraku kohati laenukoormuse kasvatamise ehk Teisest Maailmasõjast alates kestnud nn. võla supertsükli vili,» arvab Koppel. Nüüd, kui kodumajapidamised peavad oma perekondlike bilansside korda saamiseks säästma, langeb ka elatustase.
Samuti on kinnisvaramulli lõhkemine muutnud tööjõu, näiteks USAs, oluliselt paiksemaks. «Kuna maja müüa ei saa, ei saa ka parema töökoha jahile teise osariiki minna,» selgitas Koppel.