Uuring: Eesti ettevõtted on liiga autoritaarsed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/05/25/596538t1hdbcc.jpg)
EASi tellimusel valminud Eesti juhtimisvaldkonna uuringust selgub, et Eesti ettevõtete juhtimine on väga tsentraliseeritud, otsused langetatakse keskselt sõltumata ettevõtte tegevusvaldkonnast või suurusest.
«Eestlased on väga suured kontrollifriigid, ja see on tõsi nii väikeste kui suurte ettevõtete puhul,» nentis uurimuse üks autoritest, Tartu Ülikooli ettevõttemajanduse instituudi juhtimise professor Maaja Vadi.
«Kui mõelda, et suurtes firmades töötab üle 250 inimese ja kui tippjuht teeb kõik otsused, siis võib ainult ette kujutada, milline segadus ja tardumus firmades valitseb, sest ühe inimese aeg ja võimed on piiratud,» lisas ta.
Suuri erinevusi ei ole Vadi sõnul ka valdkondade vahel. «Marju Lauristin ütles 1998. aastal antud intervjuus, et Eestis juhitakse meediaettevõtet ja saapavabrikut ühtemoodi. Ma võin kinnitada, et neid juhitakse ikka veel ühtemoodi,» nentis Vadi.
Tema sõnul ei ole põhjused aga ainult ettevõtetes, vaid kogu taustsüsteemis. Väikeses riigis on inimesed väga sarnase taustaga ning pahatihti väikese välispraktikaga. Nii kujunevad tema sõnul välja normid, mida peetakse õigeks ja jäljendatakse.
Tema sõnul püüavad Eestis juba 8-12-aastased lapsed pigem ülesandeid üksi täita, sest teiste peale ei saa kindel olla ning taoline suhtumine kandub ka tööellu. Vadi sõnul ei väärtustata juhtimist ka riigi tasandil «Juhtimine ei ole vabariigi seisukohalt oluline. Meil valmistatakse ette rahvaluuleteadlasi, aga riik ei ole tellinud mitte ühte juhtimisalast haridusühikut, ei doktori- ega magistritööd. »
Uuringu käigus küsitleti rohkem kui 200 Eesti juhti, lisaks tehti intervjuud juhtimiskonsultantide ja juhtimisõppejõududega.