Madis Müller: EKP peab hinnastabiilsust tagama ka lühiajaliselt
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
6. mai 2011, 16:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/05/07/573609t1h3e92.jpg)
Reedel Eesti Panga asepresidendiks kinnitatud Madis Müller ütles, et ka lühiajalises perspektiivis peab Euroopa Keskpank (EKP) lähtuma oma peamisest eesmärgist tagada hinnastabiilsus.
«Vastasel juhul kaotab EKP oma usaldusväärsuse ning suurenevad inflatsiooniootused ka pikas perspektiviis,» ütles Müller.
Mülleri sõnul on väga selge, et Euroopa Keskpanga tähtsaim eesmärk on tagada hinnastabiilsus eurotsoonis. «Sama on kirjas Eesti Panga esmase eesmärgina Eesti Panga seaduses moel, mis ei jäta võimalusi kaheti mõistmiseks. Hinnastabiilsuse ja majanduskasvu kui eesmärkide vahel ei ole pikas perspektiivis vastuolu,» ütles Müller.
EKP võimuses on Mülleri sõnul liiga kiiret majanduskasvu ohjata, tehes seda küll eurotsoonis tervikuna.
«Seoses siseriiklike majanduspoliitikat puudutavate küsimustega on Eesti Panga roll muu hulgas ka näiteks vabariigi valitsusele nõu andmine,» ütles Müller. «Konstruktiivse dialoogi ja argumenteeritud seisukohtade läbi on seega võimalik Eesti Pangal ka Eesti majanduspoliitika kujundamisel vähemalt nõuandjana kaasa rääkida.» Eesti finantsturu väiksuse suhtes ei ole Mülleri sõnul võimalik Eesti Pangal midagi otseselt ette võtta. «Küll aga usun ma, et Euroopa finantsturgude järjest tihedama põimumise ja regulatsioonide ühtlustamise tulemusel võiks see turu väiksusest ja teatud teenuste järele nõudluse piiratuse probleem ajapikku vähemalt osaliselt laheneda,» kommenteeris Müller Eesti finantsturu parema toimimise küsimust.
Ettepanekuid võimalike muutuste kohta Eesti Panga juhtimises ei soovinud Müller esitada, põhjendades seda asjaoluga, et ta tuleb Eesti Panka väljaspoolt ning ei ole veel organisatsiooniga piisavalt tuttav.
«Tegemist on ka eelkõige küsimusega Eesti Panga presidendile. Küll olen aga kindlasti nõus sellega, et Eesti Panga roll seoses Eesti eurotsooniga liitumisega on muutunud ning vastutus suurenenud,» ütles Müller. «Eesti Panga president osaleb sellest aastast EKP nõukogu töös täieõigusliku liikmena, osaledes oluliste kogu Euroopat ja tegelikult maailma majandust laiemalt puudutavate otsuste langetamisel sama kaaluka häälega kui näiteks Saksa keskpanga president.»
Mülleri hinnangul peaks ilmselt Eesti Panga eesmärk olema suuta pädevalt kaasa rääkida kõigil EKP käsitletavatel teemadel. «Kuigi Euroopa Liidu väikseima keskpangana ei pruugi see alati väga lihtne olla,» ütles Müller.
Vastates küsimusele sel nädalal toimunud toorainete hinnalanguse kohta, ütles Müller, et kui toorainete hinnalangus osutub püsivaks, on sellel selgelt inflatsiooni ja ilmselt ka inflatsiooniootusi vähendav mõju. «Ma ei pea õigeks täna spekuleerida Euroopa Keskpanga poliitika-otsuste teemal,» lisas Müller.
Müller alustab oma viieaastast ametiaega keskpanga asepresidendina tänavu 1. septembril. Eesti Panga nõukogu kinnitas reedel üksmeelselt keskpanga asepresidentideks Mülleri ja praeguse Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasiku.
Müller töötab aktsiainvesteeringute portfellijuhina Maailmapanga Gruppi kuuluvas International Finance Corporationis. Varem on Müller töötanud Maailmapanga nõukogu juures, Eesti rahandusministri ja peaminister Siim Kallase majandusnõunikuna ning ettevõtte rahanduse konsultandina PricewaterhouseCoopersis. Müller on omandanud bakalaureusekraadi rahanduse ja panganduse valdkonnas Estonian Business Schoolis ning teadusmagistri kraadi rahanduses George Washingtoni Ülikoolis.