Kuidas mõõta kontoritöötaja tootlikkust?

Kontoritöötaja. Foto: Panther Media/Scanpix

Tootmisüksuses on inimese tootlikkust mõõta üsna lihtne, aga kuidas seda teha kontoritöötajaga? MIT ja Cisco uurisid selles valdkonnas selguse loomiseks põhjalikult ühe personaliotsingufirma töökorraldust, IT vahendite kasutamist ja e-maili kasutamise mustreid.

Juhtimine.ee vahendab, mida nad avastasid?

• Töötajad, kes kasutasid infotehnoloogilisi vahendeid rohkem, tekitasid suuremat käivet, kuid ei teinud asju kiiremini valmis - neil oli lihtsalt samal ajal rohkem projekte töös.
• Suutlikkust hallata suurt hulka samaaegseid projekte saab iseloomustada tagurpidi U-kujulise graafikuga - kuni mingi hulgani tõstab projektide arvu suurendamine käivet, aga kriitilist piiri ületades kukub efektiivsus järsku, sest projektide vahel ümberlülitamise mentaalne kulu läheb liiga suureks.
• Paljude projektide tegelevad töötajad olid tootlikumad kuna nendeni jõudis ja nad võtsid vastu rohkem infot kui kolleegid, kellel oli vähem projekte.
• Analüüsides kirjavahetuses olnud sõnade esinemise sagedusi ja mustreid (nad ei näinud kirjade sisu, vaid kodeeritud tekste) jagasid uurijad info liikumise kahte gruppi - "projektidega seotud uudised" ja "aruteluküsimused" ning avastasid, et arutelude info liikus organisatsiooni erinevate tasemete vahel rohkem ning et aruteludes osalesid rohkem need inimesed, kes olid mingite tegevuste kaudu omavahel seotud. Uudised liikusid aga sellistest seostest sõltumata.
• Pigem vahetati infot sarnase demograafilise taustaga kolleegiga kui teistega.
• Töötajad, kelle kirjavahetus sisaldas keskmisest kolleegist 10 uudissõnu rohkem, tegi firmale 700 dollarit rohkem käivet kui keskmine töötaja.

Kuigi tuleb olla ettevaatlik ühes valdkonnas tegutseva ühe ettevõtte andmete analüüsi üldistamisega, näitas see uuring siiski, et info ei liigu organisatsioonis juhuslikult - seal on olemas selged mustrid ja seaduspärasused ning sellel on otsene seos firma majandustulemustega.