/nginx/o/2011/03/17/539487t1h0f75.jpg)
Peking teatas eile, et peatas lubade väljastamise tuumaelektrijaamadele üle kogu maa. Seega seiskus arendusprogramm, mis moodustab ligi 40 protsenti kogu maailmas plaanitud reaktoritest.
Hiina peatas tuumaprogrammid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse jaoks, mis tavaliselt ambitsioonikate infrastruktuuriprogrammidega häirimatult edasi põrutab, on Jaapani kriisi valguses vastuvõetud otsus ootamatu ja erandlik.
Kuna elektrijaamade eluiga on vähemalt 40 aastat, võivad otsused tuumareaktorite ehitusi peatada ja nende asemel söe või gaasiga töötavaid jaamu rajada mõjutada energia- ja keskkonnapoliitikat veel aastakümneid.
«Üleöö on tuumaenergiast, mis kujutas endast väidetavalt rohelist tulevikulahendust, saanud taas külma sõja aegne ohtlik relikt,» ütles Deutsche Banki toormeanalüütik Londonis Daniel Brebner.
«Seniks, kuni me uued tuumaohutuse plaanid vastu võtame, peatame me lubade väljastamise uutele jaamadele, kaasa arvatud neile, mis on alles eelarendusfaasis,» ütles Hiina Riiginõukogu.
«Meil tuleb sügavuti uurida, kui pakiline ja oluline tuumaohutuse küsimus on.»
Riiginõukogu ei täpsustanud, kui kaua ohutusuuringud kestavad.
Eile domineerisid Hiina populaarseima mikroblogi otsingusõnade seas mõisted «tuumajaam» ja «tuumakiirgus», foorumid olid tulvil skeptitsismi riigi tuumaohutuse aadressil.
Kogu maailma lõikes on praegu rajamisel 62 reaktorit, 27 neist Hiinas. Hiinasse on kavandatud ka enamik plaanimisjärgus tuumaelektrijaamu.
Hiina tuumaambitsioonid on olnud maailma uraanituru liikumapanevaks jõuks ja neis nähti tulevikku silmas pidades peamist nõudlusallikat.
Riiginõukogu teatas, et kõik käigusolevad reaktorid vaadatakse üle ja võetakse kõrgendatud järelevalve alla. Koostamisel on ka uued ohutuseeskirjad.
Copyright The Financial Times Limited 2011.