Halvad harjumused, millest uuel aastal vabaneda

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ära jäta kiireid tööülesandeid viimasele minutile ega tegele nendega uneaja arvelt.
Ära jäta kiireid tööülesandeid viimasele minutile ega tegele nendega uneaja arvelt. Foto: Panthermedia/Monkeybusiness Images

Uus aasta tuleb tegusam ja edukam, kui sa ei saboteeri oma elu halbade harjumustega.

Business Insider nimetab 13 harjumust, millest on mõistlik hakata juba aasta viimastel päevadel vabanema, et uuele aastale produktiivsemana vastu minna.

Äratuskella edasilükkamine. Seda tehes teed kehale rohkem kahju kui kasu, sest ärkamise protsess lükkub edasi ja muutub veel vaevalisemaks. Mõni lisaminut und ei päästa nagunii enam midagi.

Töö seadmine uneajast tähtsamaks. Nende kahe vahel on oluline seos – kui magad halvasti, ei edene ka tööl asjad nii nagu võiks, samas ei tule edukusele ammugi kasuks poole ööni töö tegemine. Selle asemel peab töö ja eraelu vahel tasakaalu leidma. Et töö edeneks, tuleks selleks ka korralikult välja puhata ning õhtuti töömõtetest välja lülitada.

Telefoni hoidmine padja või voodi kõrval. Parema une heaks tasub magamistuba puhastada kõigist segajatest. Esiteks võid kippuda voodis telefonist näiteks e-kirju lugema, teiseks häirib telefoni ere valgus lisaks mõttetegevusele ja puhkamisele ka une kvaliteeti.

Hommikusöögi vahelejätmine. Keha vajab kütust, et täiskäigul töötada, ja niisamuti ka hommikuti. Ärkamise hetkeks on viimasest söögist möödunud üle kümne tunni ning keha ootab, et tõstaksid ta energiataset, et uuele päevale vastu minna. See on palju raskem, kui tunned end väsinuna ja ärritatuna. Seetõttu on oluline tarbida hommikul nii kvaliteetseid süsivesikuid, rasvu, kiudaineid kui ka valguallikaid.

Tähtsate ülesannete edasilükkamine. Sageli alustavad inimesed päeva kergete tööülesannetega, et end esmalt töölainele saada, jättes rasked ja kiireloomulised ülesanded õhtupoolikuks. Kuna siis on mõtted juba tööpäeva lõpul ning aeg piiratud, raskendab see ka keskendumist ning võib mõjutada töö kvaliteeti.

Pidev netis surfamine. Iga kümne minuti järel pole vaja meile lugeda või sotsiaalmeedias pilte vaadata. Kui teed seda tööajal, siis raiskad sellele oma väärtuslikku aega ning võid tööülesannetega hätta jääda.

Rämpstoit lõunaks. Et energiataset kogu päeva vältel säilitada, on oluline süüa tasakaalustatud lõunasöök. Kõrge rasva- või suhkrusisaldusega toidud energiat ei anna, vaid teevad just uniseks ja loiuks. Seetõttu on oluline süüa lõunaks midagi valgurikast kui ka värsket.

Pidev premeerimine. Uue harjumusega algust teha on raske, olgu selleks uus dieet, treening või töögraafik. Sellega kaasneb ka enese premeerimine mingi ajahetke järel, kui oleme uut harjumust eneses juba veidi juurutanud. Kui leiad end suure praega premeerimas juba mitu korda nädalas, siis mõtle järele. Uute harjumustega oled edukam siis, kui hakkadki mõtlema endast kui inimesest, kes säästab raha või käib regulaarselt trennis, mitte ei tee neid asju vastu tahtmist.

Päev otsa istumine. Siin pole midagi lisada – pole raske kasvõi pool tundi päevas ringi kõndida. Sellega teed aga endale ainult head ning saad samuti pea selgemaks.

Mitme ülesandega korraga tegelemine. Paljud usuvad, et suudavad mitut asja korraga teha, kuid teadus seda ei kinnita. Mingil määral mõne ülesande või tegevuse kvaliteet selle all siiski kannatab. Seega pole see pikas perspektiivis produktiivne harjumus.

Impulsiivne internetikasutus. Kuna paljud töötavad igapäevaselt arvutiga, kus on ühtlasi juurdepääs internetile, on kerge tähelepanu hajutada. Kui soovid tööle tõepoolest keskenduda, siis kirjuta parem uitmõttes üles ja vaata neid internetist järgi pärast tööpäeva.

Perfektsionism. Alati ei saa kõike ette planeerida ning tuleb ette ootamatusi. Tähtis on mitte lasta ennast seetõttu kõigutada ning juurutada mõtet, et tegid midagi halvasti, ei saa oma tööga hakkama vms.

Pidevalt kohustustele mõtlemine. Sageli öeldakse, et 24 tunnist päevas jääb väheks, et kõigi kohustustega ühele poole saada. Samas soovitatakse, et arvestaksid aega pigem nädala lõikes, kuna ülesanded tuleks seada tähtsuse järjekorda ning on loomulik, et sa kõigega ööpäeva jooksul hakkama ei saa. Ära unusta endale puhkust anda – homme on ka päev.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles