/nginx/o/2015/01/22/3698987t1h266a.jpg)
Tänavu esimesel poolaastal registreeriti Eestis 2422 tööõnnetust, millest üle 470 lõppes raske kehavigastusega ning 11 töötajat kaotas elu. Enim õnnetusi oli metallitööstuses ja kaubandussektoris.
Inspektsioon: tänavu on juba 11 tööõnnetust surmaga lõppenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel poolaastal on Eestis toimunud 2802 õnnetusjuhtumit tööl, millest 2422 on kvalifitseerunud tööõnnetuseks ning ülejäänud on kas uurimisel või polnud tegemist tööõnnetustega, teatas tööinspektsioon.
Seega kui arvestada selle aasta juhtumitele juurde ka täpsustamisel olevate õnnetuste arv, siis on nende arv ligi saja võrra kasvanud võrreldes mullu sama perioodiga.
Tööõnnetustest üle 470 lõppes raske ning enam kui 1900 kerge kehavigastusega. Surmaga lõppenud õnnetuste kohta tööl laekus 20 teadet, millest 11 klassifitseerus tööõnnetuseks, kahe asjaolud on veel täpsustamisel ning seitse ei osutunud tööõnnetuseks.
Kõigi seitsme juhtumi puhul, mis ei klassifitseerunud tööõnnetusteks, oli tegemist töötaja terviserikkega töö ajal. Eelmisel aastal samal perioodil toimus kümme surmaga lõppenud tööõnnetust ning lisaks üksteist õnnetusjuhtumit, mis ei klassifitseerunud tööõnnetuseks.
Tegevusaladest, kus enim tööõnnetusi juhtub, on esikohal metallitööstuses ja kaubandussektoris. Mõnevõrra on tööõnnetuste arv kasvanud transpordisektoris ning avaliku halduse tegevusalas.
Tööõnnetuste põhjustena on inspektsioon tuvastanud, et töövahendid ei vasta ohutusnõuetele, töötaja väljaõpe ja juhendamine on puudulik või on ta rikkunud ohutusnõudeid. Korduvalt tulevad probleemina esile puudujäägid töötervishoiu ja -ohutuse juhtimises ehk töökeskkonna sisekontrolli korralduses.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul saab juhtumite arvu vaadates nentida, et vähenenud on tööõnnetuste varjamine, kuid samas on suurenenud raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, mis näitab, et töökeskkonna ohutus ei ole jätkuvalt ettevõtetes prioriteet.
«Tööl tervisekahjustuse saamine või elu kaotamine ei ole pelk statistika. Iga numbri taga peitub inimene oma pere ja lähedastega, keda see sündmus vähem või rohkem mõjutab. Seetõttu peame tegema kõik võimaliku, et need statistilised näitajad hakkaksid langema ja lähitulevikus oleks oluliselt vähem perekondi, kes tööõnnetuste tõttu on pidanud kannatama,» rääkis ta.
Tööinspektsioon kogub andmeid tööõnnetuste kohta, mis on juhtunud töölepingu alusel töötavate inimestega. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööülesannet täites või muul tööandja loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
Tööinspektsioon tuletab meelde, et töökeskkonna riskide analüüs ja õige töökorraldus aitavad õnnetusi vähendada ja vältida. Tööinspektsiooni tasuta infotelefonilt 640 6000 saab küsida nõu töösuhete, tööohutuse ja töötervishoiu kohta. Ettevõtjad saavad kutsuda töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse kirjutades Tööinspektsiooni üldaadressile ti@ti.ee. Konsultanditeenus on tasuta.