Müüja kurdab: seisev töö paneb tervisele põntsu

Foto: Panther Media/Scanpix

Klienditeenindaja peab sageli suurema osa pikast tööpäevast jalgel olema. Paraku on tööandjaid, kes on keelanud teenindajatel vahetuse jooksul istuda ega paku võimalust hankida kassa juurde tool või istumispukk, kuigi selleks pole neil seaduslikku alust.

«Olen nii mõneski riidekaupluses märganud toolide puudumist ning sügisest saati töötan ka ise ühes sellises,» kirjeldas toimetuse poole pöördunud Anne. Seisva müüjatöö tõttu kannatas ta juba esimesel kuul jalavalude käes ning aasta alguses diagnoositi tal põlve gonartroos.

«Koos haiguslehe ja puhkusega olen töölt ära olnud kolm kuud. Kuigi olen ravi saanud ja jätkan sellega ka edaspidi, on ikkagi suur hirm, kas suudan kümme tundi jalgadel vastu pidada,» avaldas naine.

Jalavaevuste süvenemise põhjuseks võib pidada vana õnnetust, mil ta kukkus mitukümmend aastat tagasi jalgrattalt. Õnnetus polnud Anne sõnul nii raskekujuline, et oleks operatsiooni vaja läinud. «Enne riidekauplust töötasin kassiirina ehituspoes, kus võis istuda ning siis mul kaebusi ei olnud. Haigus võis juba varem aastatega tasapisi arenema hakata, kuid seisva töö peale suundumisega lõi välja,» lisas ta.

Anne on püüdnud ka tööandjaga sel teemal rääkida, kuid seni tulemusteta. «Küsisin ülemuselt, kas meil võiks kassas olla toetamiseks selline kõrge istumispukk. Vastus oli, et ei tohi, sest puhkamiseks on ette nähtud puhkepausid,» olevat tööandja öelnud.

Kuigi tööandja tõepoolest tagab alati töötajatele puhke- ja lõunapausi ning töö Annele samuti meeldib, väsivad jalad vaatamata pausidele pika tööpäeva jooksul siiski ära ning hakkavad valutama. Ainsa lahendusena näebki naine seega töökoha vahetamist.

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Thea Treier rõhutas, et pole olemas ühtki seadust, mis keelaks töötajal tööpäeva jooksul istumise või tööandjalt tooli palumise. «Võib arvata, et  tööandja soovib, et klienditeenindajad oleksid koheselt valmis klienti abistama. Samas seavad tööandjad istumise keelamisega kliendi huvid esikohale ning kipuvad unustama, et töökorraldus peab töötaja tervist hoidma,» rääkis ta.

Töötajal on Treieri kinnitusel õigus tööandjalt küsida tervisliku töökeskkonna kujundamist. Pidev püstijalu töötamine ja pikad tööpäevad nõuavad regulaarset asendite vahetamist ja võimalust istuda, milleks võib töötaja küsida tööandjalt ka (seisu)tooli.

«Tööandja peab hindama tööga kaasnevaid terviseriske ja rakendama abinõusid töötaja tervise tagamiseks. Ta peab oma kulul andma töötajale tööks sobivad töövahendid, kui töö seda nõuab - selliseks vahendiks võib olla ka tool,» sõnas ta.

Ka tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi kinnitas, et pikaaegset ja pidevat seismist tööaja jooksul võib pidada töökeskkonna ohuteguriks, kuna tegemist on sundasendis tööga. «Pikka aega püsti asendis töötamine võib põhjustada jalaliigeste ning lihaste valusid ja turseid, veenilaiendeid ning seljavaevuste tekkimist,» lisas ta.

Plangi märkis, et tööinspektsioon on saanud vahel signaale ja kaebusi tööandjate seatud töökorralduse kohta, mis ei luba töötajatel vahetuse jooksul kuigi palju istuda. «Sel aastal on tööinspektsioonil kavas ka vastavasisuline sihtkontroll, kus valime mõned suuremad kaubanduskeskused ja külastame väikekauplusi,» lisas ta.