Kuigi Euroopa Keskpank nõudis eelarvepuudujääkidega kimpus olevatele riikidele automaatseid karistusi, otsustasid euroliidu valitsusjuhid kergema vastupanu teed minna ja lõpliku trahviotsuse siiski poliitikute teha jätta.
Euroopa rahandusreform leevenes
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
20. oktoober 2010, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroliidu rahandusministrid leppisid kokku, et ülemäära kulutavatele riikidele, kes eelarvepuudujäägi ohjeldamisega hakkama ei saa, seatakse pooleaastane tähtaeg, mille jooksul tuleb kasinusmeetmed tarvitusele võtta. Kui selle aja jooksul vastavaid samme ei astuta ja puudujääki nõutud raamidesse ei mahutata, ootab riiki trahv, mille suurus on 0,2 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Varem on nii Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet kui Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn toonitanud automaatsete trahvide vajalikkust. Sama meelt on olnud ka Euroopa suurima majanduse Saksamaa liidrid. Nüüd aga anti Prantsusmaa ja Itaalia eestkõnelemisel oma nõudmistes järele.
Nimelt ei tahtnud viimased koos Poolaga automaatsetest trahvidest alguses kuuldagi, kuid olid nõus Saksmaa pealesurutud kompromissettepanekuga. Selle järgi saavad valitsused puudujäägi vähendamiseks aega ja ka poliitikutel on trahvi osas sõna sekka öelda.
«Olen üllatunud, et Saksamaa eelarvedistsipliini järgimise nõuet sajaprotsendiliselt ei toetanud,» tunnistas Rootsi rahandusminister Anders Borg eile Bloombergile. «Oleksime võinud rohkem saavutada,» lisas ta, tunnistades siiski, et ka praegused kokkulepped on varasemaga võrreldes suur edasiminek.
«Euroopa poliitikud lasid käest ajaloolise võimaluse eelarveraamistikku ühe hoobiga reformida, tõdes ING Groupi analüütik Carsten Brzeski, kelle sõnutsi saadi nüüd hakkama vaid marginaalse ja väga lihtsalt haavatava muutusega.
Eurotsooni nõudlikkuse leevenemine on hämmastav. Kui maikuisel Kreeka-kriisi tipphetkel olid rahandusministrid eurotsooni rahandusreeglite ehk Maastrichti kriteeriumitega vastuollu sattunud riikide karistamises suhtelisel üksmeelel, siis nüüd on Kreeka ja Hispaania võlakirjade intressid kõrgustest taas alla tulnud, toonane šokk üle läinud, tihedad pilved eurotsooni tuleviku kohalt hajunud ja eelarvedistsipliini nõudjate hääled nõrgenevad.
Ehk nagu Hollandi rahandusminister Jan Kees de Jager Briti majanduselehele Financial Times antud intervjuus tõdes – valitsustel hakkab karmide meetmete soov üle minema, kuna kriis on järele andnud. «Mõned riigid löövad põnnama, kui neile hakkab selguma, et tegemist saab olema tõeliste sanktsioonidega, mis salvavad valusalt ja üsna varakult,» ütles ta.
Maastrichti kriteeriumite kohaselt ei tohi eelarvepuudujääk olla suurem kui kolm protsenti ja riigivõlg 60 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Seni ei ole eurotsooni ligi 12-aastase ajaloo vältel ühtegi riiki eelarvepuudujäägi või riigivõla piiri ületamise pärast karistatud.
Kriisi ajal on enamik riike nende nõuetega kimpus. Murelaps Kreeka ei ole kogu eurotsooni liikmeks oleku aja jooksul suutnud kulusid kontrolli all hoida ja nõutud piiridesse mahutada.
Uute, tõenäoliselt alles kolme aasta pärast kehtima hakkavate reeglite kohaselt peavad riigid ka oma võlakoormat järjekindlalt vähendama vähemalt 60 protsendi piirini.