Märt Ots: Eesti Energia soovis tegevuskulu kõvasti suurendada

Eesti Energia juhtkond võttis hiljuti tagasi hinnatõusutaotluse. Konkurentsiameti juhi Märt Otsa sõnul oleks amet tegelikult olnud nõus hinda pisut muutma. Foto: Toomas Huik

Eesti Energia hinnatõususoov oleks firmale toonud aastas lisaraha ligi 630 miljonit krooni, kinnitab konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Te lükkasite Eesti Energia hinnatõusutaotluse pressiteate vahendusel tagasi juba septembri algul, aga läbirääkimised jätkusid?

Diskussioon kulude üle jätkus ja me ei jõudnud ühisele arusaamisele. Olime seisukohal, et ettevõte peaks rohkem kulusid kokku hoidma.

Kui suurt palgatõusu Eesti Energia oma töötajatele soovis?

Nad soovisid suurendada tegevuskulusid, mille hulgas on palk, hooldusremont, igasugused autod, autokütus, umbes 25 protsenti. Palka ei oska ma eraldi välja tuua. Eesti Energia jaotusvõrgus oli reform, nad koondasid teatud hulga tööjõudu. Varem olid näiteks arvestinäidu lugejad nende oma töötajad, nüüd nad ostavad seda teenust sisse. Meie vaatame nende tegevuskulusid summana, ühe potina.

Nii et Eesti Energia kärbete tulemusena nende tegevuskulud tegelikult kasvasid?

Jah, täpselt. Me olimegi selles suhtes eri arusaamisel. Kui meil on majandussurutise aeg ja kogu ettevõtlus kärbib kulusid – ka nemad kärpisid –, siis ikkagi me ei saa lubada tegevuskulude kasvu.

Aga ka Eleringi põhivõrgu tasude tõus peaks ju kajastuma jaanuarist Eesti Energia hinnakirjas?

Jah, mitu korda ütlesime ettevõttele, et nad võiks seda kajastada, aga praegu on ka see tegemata, sest nad võtsid kapitaal­selt kõik tagasi.

Miks nad taotluse tagasi võtsid?

Seda peab nende käest küsima, sellest oli mitu korda juttu: olge kenad, tooge taotlus, lülitame hinda uue põhivõrgu hinna. Aga Eesti Energia ei teinud seda.

Mis saab 1. märtsist, kui praegune kolmeaastane Eesti Energia hinnaregulatsiooni periood lõpeb?

Hind on täpselt sama, kooskõlastatud hind kehtib lõpmatuseni.

Edgar Savisaar ütles, et hinnatõususoov oli osav poliitlavastus.

Mina küll seda ei ütleks, mulle ei ole keegi poliitiliselt mõju avaldanud. Hinnatõusutaotlus toodi selle aasta aprillis, kui ei olnud üldse juttu poliitikast. Meie teeme oma tööd olenemata valimistest.

Te näete Eesti Energia kontserni tütarfirma Jaotusvõrk majandustulemusi. Kas tariifimäära muutumatuks jäämine tähendab ettevõttele suurt kahjumit?

Ei tähenda. Räägime suhteliselt väikestest summadest. Eesti Energia jaotusvõrk müüb teenust umbes 7 GWh aastas. Üks sent tasu tähendab ettevõttele umbes 70 miljonit krooni.

Nad soovisid tõsta hinda 12 senti?

Eesti Energia soov oli väga-väga ülepaisutatud. 12 senti oli ajakirjanduse väide, kuhu oli ilmselt lisatud ka käibemaks. Eesti Energia soovis tariifi tõsta 9 senti, käibemaksuta.

See oleks neile tähendanud aastas lisaraha 630 miljonit krooni?

Suurusjärk on õige.

Eesti Energia sugusele ettevõttele on see peenraha.

Mitte päris peenraha. Eesti Energia käive on kümme miljardit krooni. Ütleme, et kopikast ei ütle keegi ära, aga see ei ole ka midagi tapvat.

Ja järgmisel aastal toimetab Eesti Energia äriüksus samade hindadega rõõmsalt kasumlikult edasi?

Jah, ega see Eesti Energiat väga palju ei mõjuta.

Kui palju mõjutab hinnatõusu ärajäämine jaotusvõrgu investeerimisprogrammi?

Ma ei usu, et see väga palju mõjutab. Eesti Energia on igal aastal jaotusvõrkudesse investeerinud umbes miljard krooni. Praeguse tariifiga saab jätkuvalt investeerida, ettevõtte kasumlikkus natuke väheneb, kuid Eesti Energia kontsernile ei tähenda see katastroofi.