Välispäritolu töötajad: rohkem juhte, kõrgem palk
/nginx/o/2014/08/29/3307101t1h1b5a.jpg)
8. oktoober 2014, 09:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/09/10/3337175t1ha2b3.jpg)
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti tööealiste seas ligi 15 000 pärast 1991. aastat Eestisse saabunud välispäritolu inimest. Neist pisut enam kui pooled töötavad, nende seas on keskmisest märkimisväärselt enam juhte või tippspetsialiste ning nad saavad ka üle keskmise plka, kirjutab statistikablogi.
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmeil on pärast 1991. aastat Eestisse saabunud välispäritolu (sündinud väljaspool Eestit) töötajate seas võrreldes keskmisega suurem osatähtsus juhtidel ja tippspetsialistidel. Ehk siis nii juhte kui ka tippspetsialiste on nende hulgas 6–7 protsenti enam kui Eestis keskmiselt.
«Märgatavaid erinevusi toob ametialase jaotuse puhul kaasa ka see, millisesse riikide rühma kuulutakse: arenenud riigid (nt ELi riigid, USA); endised NSVLi liiduvabariigid; kõik ülejäänud riigid,» kirjutab Siim Krusell, statistikaameti peaanalüütik.
Enam kui pooled arenenud riikidest pärit töötajad töötavad kas juhtide või tippspetsialistidena. Endisest Nõukogude Liidust pärit töötajate seas on aga juhtide ja tippspetsialistide osatähtsus üsna sarnane Eesti keskmise jaotusega, kus neil ametialadel töötab ligi kolmandik töötajaist. Ka üldiselt on endisest Nõukogude Liidust saabunute ametialane jaotus üsna sarnane Eesti keskmise jaotusega.
Kõigist ülejäänud riikidest pärit välispäritolu töötajate seas on juhtide ja tippspetsialistide osatähtsus samuti keskmiselt üsna suur (51 protsenti), kuid erinevalt arenenud riikidest tulnud töötajate ametialasest jaotusest on selles rühmas võrdlemisi suur osatähtsus ka teenindus- ja müügitöötajatel.
«Keskmisest suuremat tasu oma töö eest saavad tavaliselt just juhid ja tippspetsialistid. Seega, kui jätta kõrvale endisest Nõukogude Liidust pärit hõivatud, võiks eeldada, et ka välispäritolu töötajate keskmine töine tulu on suurem kui Eestis keskmiselt, sest juhte ja tippspetsialiste on nende seas oluliselt enam,» märgib Krusell ja nendib samas, et see eeldus peabki igati paika.
«Näiteks arenenud riikidest pärit hõivatute keskmine töine tulu ületas 2011. aasta andmetel 1500 eurot — vahe Eesti keskmisega peaaegu kahekordne,» kirjutab Krusell. «Ka muudest riikidest pärit hõivatute keskmine töine tulu ületas märgatavalt Eesti keskmist. Seevastu endisest Nõukogude Liidust pärit hõivatute keskmine töine tulu jäi Eesti keskmisele alla.»