/nginx/o/2014/07/04/3167867t1h75cb.jpg)
Õigete küsimuste küsimine võib aidata ettevõtte juhil olla valmis muutusteks, võtta vastu väljakutseid ja juhtida organisatsiooni uues suunas. Seejuures on aga oluline, kuidas küsimusi küsida, kirjutab
.
5 levinud küsimust, mida juht ei tohiks kunagi küsida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimused võivad olla hea viis, kuidas töötajaid kaasata ja motiveerida, kuid sama lihtsalt võib neid kasutada selleks, et inimesi korrale kutsuda ja süüdistada. Küsimused, mis on esitatud positiivselt ja keskenduvad tugevustele, on organisatsioonile kasulikumad kui negatiivse fookusega küsimused.
Juhtimiseksperdid nimetasid viis küsimust, mida juhid küsivad väga tihti, kuid mis võivad töötajaid vales suunas juhtida.
1. «Milles on probleem?»
Organisatsioonikäitumise professor David Cooperrider juhtis tähelepanu, et juhid alustavad 80 protsenti koosolekutest küsimustega «Milles on probleem? Mis läheb halvasti? Mis on katki? Mis on meie suurim oht?»
Kui juht küsib küsimusi, mis keskenduvad probleemidele ja nõrkustele, siis keskendub ettevõte tervikuna negatiivsele, selle asemel, et pöörata tähelepanu tugevustele ja võimalustele. Pigem peaksid juhid küsima: «Mida me teeme hästi ja kuidas me saaksime seda edasi arendada? Mis on meie soovitud eesmärk ja kuidas me sellele lähemale jõuame?»
2. «Kelle süü see on?»
See küsimus keskendub patuoina otsimisele, kuigi tavaliselt on ühel probleemil palju süüdlasi. Sageli üritavad juhid süüdlast otsides vastutust enda pealt ära lükata. Parema lähenemisena võiksid juhid küsida: «Mida me peaksime üheskoos tegema, et võimalikest nõrkustest jagu saada?» Sellega saab juht teada ettevõtte nõrkused ja arenguvõimalused, ilma inimesi süüdistamata.
3. «Miks sa seda nii ei tee?»
See küsimus võib tunduda pigem soovitusena, aga kui seda küsib juht, siis näitab see, et ta soovib enda tegutsemisviise teistele peale suruda. Küsimuse kavalam, kuid sama halb versioon on «Mis sa arvad, kui prooviks seda nii teha?»
Juhtimisekspert Mary Jo Asmus ütles, et kui juht on palganud tööle õiged inimesed, ei peaks ta kontrollima, kuidas töö tehtud saab. Parem on, kui inimesed saavad ise lahendused ja sobivad lähenemised leida. Neid võib seejuures aidata, küsides «Kuidas sa plaanisid seda teha?»
4. «Kas me pole seda juba proovinud?»
Sama halb küsimus on «Miks sa arvad, et see töötab, kui see pole varem töötanud?» Asi ei ole selles, et juht ei peaks tegutsemisettepanekute kohta küsimusi küsima, eriti kui midagi sellist on juba varem proovitud. Oluline on aga küsimuse toon.
Juhtimisõppejõud Phil Kessler ütles, et selline küsimisviis jätab üleoleva ja hukkamõistva mulje, justkui oleks kõige peale juba mõeldud ja kuna miski ühe korra ei töötanud, ei tohi seda enam kunagi kaaluda. Selline lähenemine jätab kõrvale võimaluse, et mõned ideed ei õnnestunud minevikus halva ajastuse või kehva teostuse tõttu, mitte sellepärast, et idee ise oli halb. Parem oleks küsida: «Kui me prooviksime seda nüüd, siis mis oleks seekord teisiti ja kuidas võib see tulemust muuta?»
5. «Mis on meie iPad?»
Sageli küsivad seda küsimust paanikas ülemused, kui nad avastavad, et mõni konkurent on tulnud välja uue populaarse tootega. Seepeale pöördub juht oma meeskonna poole ja küsib: «Miks teie millegi sellise peale pole tulnud? Hakake tegutsema!»
See küsimus suunab töötajaid teisi järgima ja jätab mulje, justkui nende ülesanne oleks võimalikult kiirelt imiteerida seda, mida teised teevad. Imiteerimisele keskendumise asemel võiks küsida: «Miks meie konkurendi toode on nii edukas? Milliseid vajadusi see rahuldab? Kuidas me saame neid tugevusi kasutada, et enda klientide elu veelgi paremaks teha?»
Üldise suunisena peaksid juhid vältima kõiki küsimusi, mis kõlavad nagu lapsevanem räägiks oma lapsega. Lisaks ei tohiks ükski juht kunagi küsida küsimust, millele ta ei soovi vastust.