Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sõõrumaa: me käime põhjas ära

Urmas Sõõrumaa.. FOTO: .

Postimehega majandusolukorrast rääkinud ärimees Urmas Sõõrumaa leiab, et majandussurutis püsib veel aastaid. Samuti märgib mees, et Eestis on raske olla edukas, sest edule järgnevad peagi spekulatsioonid ja pealtkuulamised.


Meediat on viimasel ajal süüdistatud liigses negatiivsuses, koguni majandusjahtumise põhjustamises. Millistes toonides näete teie Eesti majanduse lähitulevikku?


Olen pessimistlik. Eesti probleem on selles, et oleme end liiga tihedalt sidunud ühe majandusliku rindega. Erinevalt Soomest, kes hoiab oma suhteid idanaabriga stabiilsetena, on Eesti võtnud liiga tugeva kursi lääne poole. Seetõttu on meie majandus väga sõltuv läänest, samal ajal kui Soome saab laveerida erinevate mõjude vahel nii idast kui ka läänest.



Millisena näete tänavust majanduskasvu?


Arvan, et eks me oma neli-viis aastat oleme veel nulli-paari protsendi poisid. Suurriigi jaoks on ka paar protsenti vastuvõetav, kuid väikeriigina võiks Eesti majanduskasv olla stabiilselt kümme protsenti aastas. Põhjas käime ära, sest kahjuks on nii, et inimene loomuomaselt ei liiguta end enne, kui külma- ja näljahirm tekib.



Mis valdkond võiks alanud surutise ajal tõsisemaid kahjusid kannatada?


Ainus teema, millest me maailmatasemel rääkida võime, on Eestist läbi liikuvad kaubatonnid – need on maailma jaoks mõistetavad. Käisin president Arnold Rüütliga Hiinas. Kui ta ütles, et meil on 1,4 miljonit inimest, siis hiinlased ei suutnud nii väikseid numbreid mõista. Kuid kui Rüütel lisas, et meil on 3500 kilomeetrit merepiiri, ja meid läbib aastas 50 miljonit tonni kaupu, tundus meie riigi olemasolu hiinlaste jaoks reaalsem.



Mina küsin: miks oleme siin pinnal juba sajandeid verd valanud ning omariiklust taga ajanud? Paistab siin päike, on siin palju naftat? Selle maa väärtus eksisteerib kaubateena. Kelle raha eest on ehitatud Eesti ilusaimad linnad ja mõisad? Kaupmeeste raha eest.


Eesti põhiväärtus on asukoht ning kaupade liikumine sellel territooriumil.



Hiljutises usutluses ütlesite, et tahate Eestist minema. Miks?


Olen olnud mastaapse turvafirma ülesehitaja ning tegelenud ka paljudes muudes valdkondades – leian, et see on maksimum. Hakata veel midagi tõsist siinmail tegema, oleks enese kordamine ning midagi poole vinnaga teha – see pole minu ala.


Püüan end suuremal turul kehtestada. Suur turg võimaldab anonüümsust ning kuna oled tundmatu välisinvestor, ei kahtlustata sind kokkumängus võimuga. Pealegi on suuremates riikides edu mõõdetav hoopis teistes numbrites.



Miks otsustasite Falcki müüa?


Eestis on raske olla eduka suurfirma omanik. Võtame näiteks Eesti vast edukaima ettevõtte Hansapanga. Kui selle omanikud oleks tänini eestlased, oleksid nad kindlasti süüdlased kõigis Eesti viltuvedamistes. Kui viie protsendi Hansapanga omanikud olid eestlased, siis olid nad ikka veel pätid. Aga välisomanike käes olevana on see tarbija jaoks igati usaldusväärne ettevõte.



Falcki kohta käisid samuti spekulatsioonid, nagu oleks tegu erakätes armeega, mis kujutab endast ohtu riigi julgeolekule. Kui 5000 relvastatud töötajaga turvaettevõte oleks siiani minu, süüdistataks mu ettevõtet kindlasti ka pealtkuulamistes jms salajälgimistes.



Kas siinkohal võib tõmmata paralleeli praegu aktuaalse Merko juhtumiga?


Toomas Annus on saanud kaitsepolitsei poolt sellise jälitus- ja luuretöö osaliseks, mida rahvusvahelises kaliibris võiks teha vaid narkodiilerite ja relvakaupmeeste tegemiste jälgimiseks. Kui olla Eesti äris vähegi edukas, langed peagi pealtkuulamise jms ohvriks.



Millist lõppu ennustate Merko kohtuasjale?


See kohtuprotsess kestab igaviku ning lõpeb eimillegagi. Tegelikult pole see kohtuasi isegi suunatud mitte Merko, vaid hoopis ühe poliitilise jõu vastu – Merko on lihtsalt vahend. Loodus juba kord on selline, et kui loom on saanud haavata, siis ülejäänud kari tormab talle kallale. Kui keegi on klassis äpum või kohtlasem, proovivad kõik oma jõudu tema peal.



Seega oli õige otsus eraldada peksupoisi-Merko ehitaja-Merkost?


Merko poolitamine on õige otsus. Kunagi teenistuskoerte treeningul nägin, kuidas käitus loom. Mees jooksis paksus turvaülikonnas ning koer ründas teda. Pärast koera rünnakut võttis mees vammuse seljast ning viskas eemale, ise edasi joostes. Koer lasi mehel minna ning ründas eemal vedelevat puhvaikat. Usun, et selline taktika aitab ka Merkol paremini oma põhitegevusele keskenduda. Eraldati kont koertele puremiseks.


Mõne aasta eest soovisite vallutada Venemaa turvaturu. Sellest ettevõtmisest pole enam kuulda olnud.



Venemaa turvaturg on mu jaoks ajalugu. Poliitilise suhtluse tulemusena on eestlasena Venemaal äritegemine komplitseeritud.



Mis te arvate, kas lähiaastatel on oodata paranemismärke suhetes idanaabriga?


Eks suhted ikka muutuvad ja tõenäoliselt ka paranevad. Vana Eesti-sõbralik põlvkond on seal asendumas uue ja noorega, mis raskendab teatud määral suhete parandamist. Teha kogu Venemaa noorsoole selgeks, kui tore koht on Eesti – see on ilmselgelt võimatu.



See kõlab nagu kriitikanool valitsuse tegemiste suunas. Milline on teie seisukoht praeguse valitsuse osas?


Ma ei taha olla valitsuse kritiseerija, kuid tulemus räägib enda eest – nii väike ja eluterve majanduskeskkond saab sellise hoobi. Kui keegi tahab öelda, et me ei suuda end välismõjude eest kaitsta, siis on see vale. Majanduses võib olla halvemaid ja paremaid päevi, kuid säärane järsk langus... Olen varemgi öelnud, et valitsus peaks lihtsalt oma kokkukeedetud supi ära sööma.



Olgu, räägime siis puudulikust eelarvest...


Jääb selline mulje, justkui haritud ja elukogenud inimeste arvamust ei küsitakski. Kui eelarvet koostama hakati, sai iga mõtlev inimene aru, et asjad ei lähe enam nii. Kui ka valitsus jõudis arusaamiseni, et tekkimas on puudujääk, asuti kõiki valdkondi pooma.


Leian, et jooksvaid kulusid tuleks ka jooksvatest tuludest finantseerida. Näiteks infra-struktuuri ehitatakse 50–100 aastaks. Neid ei peaks jooksvalt finantseerima, sest tegu on investeeringutega.



Seoses eelarvepuudujäägiga on tekkinud ka diskussioon riigifirmade müügi osas. Meelis Atonen spekuleeris juba mais Eesti Posti müügi üle.


Kui riigil on kuskil firmas osalus, siis peaks see olema ärilise huviga, mitte riigi teostamiseks. Kõiki riigiettevõtete funktsioone, sealhulgas näiteks postindust ja uudistesaateid, võib delegeerida efektiivsetele tegijatele. Oleks isegi parem, kui tekiks mingi konkurents.



Kas rahvusringhäälingu funktsioone saaks delegeerida eraettevõttele? Äkki võiks müüa ka Eesti Energia?


Riik saab alati tellida omale vajalikke saateid. Olen isiklikult nn õhukese riigi pooldaja. Eesti Energia toimiks samuti ka erakätes. Riigile võiks kuuluda vaid põhivõrk, kuid mis puutub jaotusvõrkudesse ja tootmisse, siis eraomanduses tekiks konkurents, mis võib luua ka tarbija jaoks paremaid väljavaateid.

Tagasi üles
Back