NATO on end väetiks kärpinud

NATO lipp. Foto: SCANPIX

USA president Barack Obama ja Euroopa liidrid lubasid eile turgutada NATOt ning väitsid, et Venemaal ei lubata naabreid jalge alla trampida. Tegelik pilt Euroopas on aga teistsugune.

NATO ülekaalukalt võimsaim liige USA on oma kohalolekut Euroopas kümne aastaga drastiliselt kärpinud. Euroopa riigid, mis sõjaliselt võimekuselt Ühendriikidest kaugele maha jäävad, on kaitse-eelarvetega üldiselt üsna hädas.

Külma sõja kõrgpunktis oli Ameerika Ühendriikidel Euroopas ligikaudu 400 000 lahinguvalmis sõdurit, kaitsmaks Lääne-Euroopat – ja eriliselt tolleaegset Lääne-Saksamaad – NSV Liidu võimaliku pealetungi eest, kirjutab New York Times.

Tänase seisuga on Euroopas umbes 67 000 Ameerika sõjaväelast. 40 000 neist paiknevad Saksamaal, ülejäänud on hajutatud peamiselt Itaalia ja Suurbritannia vahel.

USA õhuväel on Euroopas umbkaudu 130 hävitajat, 12 tankurlennukit ja 30 transpordilennukit. 1990ndatel oli lennukeid Euroopas kokku 800.

USA mereväe kohalolek on kukkunud 40 000 mehelt 7000 peale. Ameerika lennukikandjaid tänase seisuga Vahemeres ei ole.

«Piiratud jõud Euroopas ei ole mõeldud rakendama äkitselt mõne päeva jooksul jõudu Venemaa vastu,» ütles Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse analüütik Anthony H. Cordesman. «Põhimõtteliselt on kõige konstruktiivsem [asi mida teha] mitte tekitada sellist väljakutset, et Venemaa tunneks vajadust vastata.»

Täpseid numbreid Pentagon Euroopa osas loomulikult ei avalda. Küll aga ütles kõrge Euroopa operatsioonide eest vastutav ametnik eile, et Ameerika kohalolek kontinendil on 85 protsenti väiksem kui aastal 1989.

NATO on leppinud kokku, et liikmesriigid kulutavad kaitsele vähemalt 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Mulluse seisuga täitis seda kokkulepet vaid käputäis liikmeid. USA juhtis 4,1 protsendiga, Euroopa liikmete keskmine oli 1,6 protsenti.