Kuidas kõneleda nii, et kuulajad magama ei jääks

Monotoonse kõneleja kuulamine uinutab hästi. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Me veedame palju aega, juureldes selle üle, mida öelda. Paraku aga jääb tihti tähelepanuta asja teine pool – kuidas kõneleda nii, et öeldu sisu ka kohale jõuaks.

Entrepreneur toob ära seitse väga levinud eksimust, mida teevad isegi kogenud avalikud esinejad.

Sõnade või häälikute kordamine pauside täitmiseks. Ise ei pruugi me seda märgatagi, et mõnda sõna kordame. Tüüpiliselt arvavad inimesed, et pausid kõnes on lubamatud ja kui need esinevad, siis on oht kaotada kuulajate tähelepanu. Kõnespetsialistide sõnul aga on just vastupidi – just täitesõnu kasutades on oht, et kuulajate tähelepanu hajub.

Liiga kiire rääkimine. Mõni inimene hakkab tohutult kiiresti rääkima, kui ta on närvis. See kipub juhtuma näiteks esitlusel või kõnet pidades ehk olukorras, kus just kõne selgus on väga oluline. Kõnekoolitaja Susan Finch ütleb, et närvilised kõnelejad jätavad sõnalõpud hääldamata ning kogu esitluse arusaadavus halveneb. Et seda vältida, soovitab ta enne kõnelemist sügavamalt hingata – see rahustab.

Liiga vaikselt kõnelemine. Taas tavaline probleem olukordades, kus kõneleja on ärevil. Siingi aitab sügavam hingamine.

Katkendlik või kare hääl. Hääl kipub katkema või kaduma, kui hingamine on vale.

Lausete lõpud lähevad kaduma. Mõni inimene räägib nii, et lause lõpus muutub ta hääl vaiksemaks ning selle tõttu võivad olulised sõnad minna kaotsi ja mõtted lõpetamata jääda.

Hääl tõuseb iga lause lõpus. Kui nii juhtub, siis kõlavad laused küsimustena. See probleem on rohkem levinud naiste puhul. Inimene, kes nii kõneleb, näib aga vähem enesekindlana. Et sellele probleemile jälile saada, on soovitab oma rääkimist lindistada.

Monotoonne hääletoon. Mitte miski ei lülita kuulajaid kiiremini välja kui monotoonne ja igavalt rääkiv esineja. Kõnespetsialistid peavad monotoonset rääkimist üheks suuremaks veaks üldse.