/nginx/o/2013/10/29/2583572t1h66d4.jpg)
Lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest peab Eesti lähiaastatel muutma oma riigihangete seadust ning koos sellega soovitakse muuta ka arusaama, mille järgi on olulisim kriteerium riigihanke võitmiseks odavaim hind, kirjutab ERR uudisteportaal.
Riigihanke võitmiseks tulevikus odavaimast pakkumisest ei piisa
/nginx/o/2013/09/02/2006858t1h42c5.jpg)
29. oktoober 2013, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti avalik sektor kulutas 2011. aastal hangetele kokku 1885 miljonit eurot ehk üle viie miljoni euro päevas, nähtub rahandusministeeriumi viimasest statistikast.
Kui vaadata hankeid lepingu maksumuse lõikes, siis aastal 2011 kätkesid umbes pooled hanked ehitustöid ning kui vaadata hanke võitjaid, siis nähtub, et suures ülekaalus olid kodumaised pakkujad.
Majandusministeeriumi sõnul võiks riik läbi hankepoliitika toetada innovatsiooni just tervishoiu- ja ehitussektoris ning kaitsetööstuses. Uus riigihangete seadus jõustub 2016. aastal.