IMFi poole pöördumisel võivad Kreekale olla ebameeldivad tagajärjed

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IMF-i eksperdid usuvad, et erinevalt teistest end lõhki laenanud riikidest ei pea nad Eesti suhtes finantskorra kaitsjaid mängima.
IMF-i eksperdid usuvad, et erinevalt teistest end lõhki laenanud riikidest ei pea nad Eesti suhtes finantskorra kaitsjaid mängima. Foto: AP / Scanpix

Kui Kreeka usub, et Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) käest abi palumine oleks finantskriisist pääsemiseks Euroopa Liidu partnerite poole pöördumisest lihtsam viis, võivad nad saada ebameeldiva üllatuse osaliseks.


Analüütikute sõnutsi esitaks IMF Kreekale karmid nõudmised, minnes oluliselt kaugemale Kreeka valitsuse seni sisseviidud eelarvekärbetest ja maksutõusudest ning nendest nõudmistest, mida Euroopa Liidu partnerid võiksid tahta.

«Euroopa riikidel on poliitiliselt ebamugav teisele liikmesriigile tundlikke tingimusi peale suruda,» rääkis AP-le endine IMFi juhatuse liige, Brookings Institutioni vanempartner Domenico Lombardi.
Sama meelt on ka IMFi endine analüütik, nüüdne Cornelli ülikooli professor Eswar Prasad, kelle hinnangul IMF nõuaks Kreekalt eelarvepuudujäägi ohjeldamiseks karme meetmeid.

Kreeka ametiisikud on varem väitnud, et mõningatel juhtudel annab IMF laenu ka edasiste reformide ja kärbete nõudeta. Üldiselt hinnatakse, et Kreeka kasutab IMFi poole pöördumise ähvardust väljapressimisena, panustades Euroopa liidrite kartusele, et valuutafondi mängu toomine näitaks euroliitu nõrgana, kes omaenda probleemidega hakkama ei saa.

Valuutafond on omapoolsetest kommentaaridest keeldunud, sest Kreeka ei ole abi palunud.

Analüütikute sõnutsi on väga ebatõenäoline, et IMF oleks valmis Kreekat ilma edasiste eelarvepuudujäägi vähendamise ning fondile karmi aruandluse nõudeta aitama. Euroopa Liit nende sõnul tõenäoliselt seda ei teeks. Lisaks ei ole selge, kas euroliidul on olemas süsteemid, millega kohustuste täitmist jälgida. IMFi jaoks on see aga põhitöö.
Analüütikute sõnul peaks Kreeka sel aastal saabuvate tähtaegadega võlakohustuste täitmiseks laenama 50 miljardit eurot. Summa on nii suur, et selleks võib olla tarvis kaasata nii Euroopa Liit kui IMF.

Euroopa Liit peaks Kreeka aitamise kohta otsuse langetama homme.


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles