Eesti majanduskasvu pidurdab logistikasektor
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesel poolaastal paljude analüütikute ja poliitikute jaoks üllatusena tulnud pea olematus majanduskasvus või kvartali võrdluses isegi languses on süüdi veonduse ja laonduse sektor, ütles hiljuti Eesti Panga president Ardo Hansson.
Eesti Panga ökonomistide arvutuste kohaselt kasvas Eesti majandus teises kvartalis aastaga ilma veonduse ja laonduseta 2,4 protsenti, koos sellega kasvas majandus aga vaid ühe protsendi. Sarnane oli tendents esimeses kvartalis, kus sisemajanduse kogutoodang oleks ilma veonduse ja laonduseta kasvanud ligi kolm protsenti. Logistikasektori loodud lisandväärtus kahanes tänavu teises kvartalis püsivhindades suisa 16,6 protsenti.
«See on rabe ja tundlik sektor,» lausus ka konjunktuuriinstituudi vanemteadur Leev Kuum. «Me saime ilmselt rohkem kätte, kui suudame hoida,» lisas ta ja selgitas, et tegemist on kindlasti praegu kõige konkurentsitihedama valdkonnaga.
Näiteks Eesti Raudtee taristul veeti aasta esimese kaheksa kuuga 8,7 protsenti vähem kaupu kui mullu ning Tallinna Sadama kaubamahud on aastaga langenud 4,1 protsenti.
EVR Cargo kommertsdirektor Janek Ojamäe tunnistas, et tõenäoliselt andsid tõepoolest nii raudteeveod kui ka EVR Cargo väikese panus majanduskasvu kehva tulemusse. Aasta esimese kaheksa kuuga vedas EVR Cargo suisa 17,9 protsenti vähem kaupu kui eelmise aasta samal perioodil.
«Eesti raudteeveod sõltuvad suurel määral naabermaades, eelkõige Venemaal toimuvast. Venemaal on majanduskasv aeglustunud ja see kajastub ka vedudes,» selgitas Ojamäe.