Olli Rehn: nõrgad riigid ähvardavad euro stabiilsust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olli Rehn.
Olli Rehn. Foto: AP / Scanpix

Kreeka ja teised kriisist räsitud Euroopa Liidu liikmesriigid kujutavad endast eurole väga tõsist väljakutset, ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvoliniku kandidaat Olli Rehn tänasel uute volinike kuulamisel Euroopa Parlamendis.


Rehn tõotas võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed, et aidata liikmesriike nende rahanduse taastamisel ning stabiilsuse ja kasvu pakti tingimuste täitmisel, mis riigirahandusele teatud piirangud kehtestab.

«Meil tuleb stabiilsuse ja kasvu pakti karmimalt kehtestama hakata,» ütles Rehn ning kutsus liikmesriike üles tihedamale majanduslikule koostööle.

Samas ei võtnud ta kuulda mõnede parlamendiliikmete palveid rakendada tõrksate riikide suhtes sanktsioone võid muid karme meetodeid.

Selle asemel pani ta ette kasutada nende korralekutsumiseks ergutusvahendeid ja stiimuleid ning rakendada laiapõhjalisemat järelevalvet.

Eeldades, et tema kandidatuur läbi läheb, langeb praegu laienemisvoliniku ametit pidava Rehni õlgadele üks uue komisjoni tähtsamaid ülesandeid: leida väljapääs majandus- ja finantskriisist, mis tegi lõpu kasvule ning uputas liikmesriigid sügavale võlgadesse.

«Me peame keskenduma otsustavalt majanduskasvu taastumisele ja uute töökohtade loomisele,» ütles ta oma põhiprioriteete loetledes.

Peamistes punktides jäi Rehn komisjoni senise stsenaariumi juurde, kuidas ja millal need eesmärgid tuleks saavutada. Tema sõnul peaks riigirahanduse konsolideerumine algama hiljemalt 2011. aastal, mõnedes raskema võlakoormaga riikides aga varem.

«Ajastus peab olema õige. Kõik tuleb hästi ette valmistada. Ja kui majandus taas kindlamatel alustel seisab, tuleb tegutseda otsustavalt,» ütles ta.
Rehnile esitati korduvalt küsimusi Kreeka kohta, kus 2009. aasta eelarvepuudujääk tõotab kujuneda 13-protsendiliseks.

«Kreeka ülemäärane eelarvedefitsiit ja kiirelt kasvav riigivõlg kujutab endast väga tõsist probleemi, eriti Kreeka enda, tema kodanike ja maksumaksjate jaoks. Loomulikult võib see kanduda üle ka kogu eurotsoonile,» ütles Rehn.

Tema sõnul ootab ta Kreeka valitsuselt, et nad esitaksid lähiajal kõikehõlmava plaani näitamaks, kuidas nad puudujääki vähendada kavatsevad. «Kreeka valitsus on probleemi tõsidusest teadlik,» ütles ta.

Rehn väljendas avatust idee suhtes väljastada ELi infrastruktuuriprojektide rahastamiseks ühised eurobondid.

Täna alanud kuulamised Euroopa Parlamendis kestavad kogu nädala. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, võibki uus komisjon ametisse astuda.

Rehn jäi oma kolmetunnisel kuulamisel küllaltki ettevaatlikuks. Ta pareeris väga rahulikult ühe parlamendiliikme küsimuse, kas tal riigirahanduse piiranguid eiranud suurte liikmesriikide konfronteerimiseks ka piisavalt selgroogu on.

«Oma selgroo ja karmuse üle otsustamise jätan ma teie hooleks,» ütles Rehn.

Copyright The Financial Times Limited 2010.  



Kommentaarid
Copy
Tagasi üles