Anti Orav kevadisest töökaotusest: emotsionaalselt ehmatav otsus

Anti Orav. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänavu kevadel kaotas Anti Orav Orkla kontserni restruktureerimise käigus oma kauaaegse töö Põltsamaa Felixi juhina. Ta ütleb intervjuus ajakirjale Liidrite Lood, et emotsionaalselt mõjus selline otsus ehmatavalt ning et Kalevi ja Põltsamaa Felixi ühendamisest ei pruugi tulla positiivset efekti.

Kui pikalt ette teadsite või aimasite, et omanik Kalevi ja Põltsamaa Felixi juhtimise ühendab ning üks kahest ettevõtte tippjuhist töökoha kaotab?

Sain kahe ettevõtte ühendamisest teada kaks nädalat enne seda, kui see teoks sai. Kõik käis väga lihtsalt, istusin soomerootslasest nõukogu esimehega, kellega pikka aega koos töötanud ja igati heades suhetes olnud, Põrguväljal asuvas Kalevi kontoris maha ja siis ta teatas. Nädal hiljem kutsuti Tallinnasse kokku kahe ettevõtte juhtkonnad ja seal said kõik teada. Tundus, et Kalevi inimesed olid paremini informeeritud – nemad nii üllatunud nägudega igal juhul ei olnud.

Mida te tundsite, kui selgus, et ühinenud ettevõtteid hakkab juhtima Kalevi juhatuse esimees Kaido Kaare ja teie jääte kõrvale?

Isiklikus plaanis oli see muidugi halb uudis, aga kontsernile mõeldes on mul hea meel, et on hakatud kiireid otsuseid tegema. Ma ei ütleks, et minu kõrvale jätmine mulle mingi suur šokk oleks olnud. Samal ajal lõppes ju ka mu järjekordne kolmeaastane tööleping, nii et jutuajamine tööandjaga oleks tulnud niikuinii. Emotsionaalselt muidugi selline otsus esialgu ehmatas. Eks ma küsisin endalt sedagi, et miks mina ja mitte Kaido, aga ma saan aru, et kuna tema on Kalevit kõigest kolm aastat juhtinud ja seda hästi teinud, siis oli mõistlik anda talle võimalus. Tal on ehk ka kütust paakides mõnevõrra rohkem.

Mille poolest need kaks ettevõtet erinevad?

Usun, et Põltsamaa Felixit on teistmoodi juhtida kui Kalevist. Oluline on ka asukoht – Põltsamaal peab olema natuke teistsugust mõtlemist ja närvi kui Tallinna külje all. Seal tuleb rohkem mõelda sotsiaalsele poolele, arvestada kohaliku tööjõuga ja kogukonnaga laiemalt.

Lahkumispeo ikka tegite?

Mulle tehti. See oli väga emotsionaalne ja pisaraterohke. Ma polnud ju kunagi varem midagi sellist üle elanud. See oli täiesti uus kogemus, et ühest päevast pole enam äkki asja ettevõttesse, kus olin nii kaua töötanud. Oli liigutav näha, et see mis olin teinud, läks nii paljudele korda. Kohal olid kohaliku elu juhid maavanemani välja. Kirikuõpetaja andis oma õnnistuse. Minu jaoks oli seda kõike selgelt liiga palju ja muidugi tuli pisar silma.

Kui midagi kahetseda, siis kõige rohkem seda, et uus kontorihoone jäi ehitamata. Nüüd pole seda ehk enam vajagi.

Muudatuse eesmärk oli kulude kokkuhoid. Kust see efektiivsuse tõus Kalevi ja Felixi ühendamisel tulema peaks?

Ma arvan, et ei tulegi. Pigem kaasnevad ühendamisega mõningad negatiivsed nähud, mida on rahasse raske ümber panna. Minu kogemus näitab, et inimesed tahavad oma juhte näha ja nendega suhelda. Seda suhtlust jääb nüüd poole vähemaks ja juhtkond kaugeneb töötajaskonnast. Meil oli Põltsamaal väga soe ja lähedane suhtlemine. Töökultuur on ju igal poole erinev ja Kalevi õhkkond ei pruugi Felixisse sobida. Lisaks hakkab otsustamine senisest rohkem aega võtma. Ma ei usu, et see kõik töö tulemuslikkusele positiivset mõju avaldab.

Ma ei kadesta Kaido Kaaret sellele vaatamata, et talle on kahe ettevõtte juhtimine kindlasti huvitav väljakutse. Aga kui norrakad nii otsustasid, siis nemad ka vastutavad.

Tippjuhi amet on vist küll üks ebakindlamaid üldse. Ehk tasub mõni lihtsam amet võtta?

Juhi amet on alati ebakindel. Juhatuse liige kõnnib kogu aeg noateral – teda saab ju päevapealt ära saata, tööleping teda ei kaitse. Mul on kuidagi nii kujunenud, et olen koguaeg midagi juhtinud.

Augusti lõpust sai Anti Oravast Pärnu Konverentside juhtivpartner ja tegevjuht.