/nginx/o/2013/01/11/1519484t1h53f7.jpg)
Käesoleva aasta teises kvartalis kahanes maksebilansi jooksevkonto puudujääk 0,5 protsendi kvartali sisemajanduse koguproduktist (SKP), mullu samal ajal oli see näitaja kolm protsenti.
Jooksevkonto puudujääk kahanes teises kvartalis minimaalseks
/nginx/o/2014/01/07/2737382t1hdb15.jpg)
9. september 2013, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõrga välisnõudluse tõttu on kaubaekspordi kasvutempo olnud viimase aasta jooksul heitlik ning kõikunud kvartalite arvestuses märkimisväärselt, teatas Eesti Pank.
Viimastes kvartalites ei olnud ka kaubagruppe või sihtturge, mida oleks iseloomustanud pidev müügiedu. Maksebilansi andmete põhjal eksporditi teises kvartalis ligi neli protsenti rohkem kaupu kui aasta varem.
Ekspordikasv ületas impordikasvu ja seetõttu oli kaubakonto puudujääk väiksem kui mullu ning moodustas 4,4 protsenti kvartali SKP-st.
Sealjuures kasvas Eesti kaupade eksport peamistesse partnerriikidesse – Rootsi, Soome, Leedu ja Läti – keskmisest kiiremini ja nende riikidega paranes ka kaubabilanss.
Teenuste turul oli olukord aga vastupidine – teenuste import teises kvartalis kasvas, eksport aga vähenes. Peamisteks põhjusteks olid veoteenuste mullusest väiksem müük ja teenuste sisseostu suurenemine kümnendiku võrra.
Kokkuvõttes oli kaupade ja teenuste konto ülejääk väiksem kui eelmise aasta teises kvartalis, kahanedes kahe protsendini SKP-st, mis viitab sisenõudluse tugevnemisele.
Nõrga välisnõudluse juures on see lähiaja majanduskasvu seisukohalt hea uudis. Paraku toimus sisenõudluse tugevnemine peamiselt eratarbimise kasvu ja mitte investeeringute tulemusena., märkis keskpank oma teates.
Samas on panga hinnangul positiivne see, et erasektori investeeringute osatähtsus investeeringutes suurenes.
Jooksevkonto puudujäägi vähenemises oli märkimisväärne osa asjaolul, et Eesti residentide välismaal teenitud tulu kasvas eelmise aastaga võrreldes, välismaalaste Eestis teenitud tulu aga kahanes.
Tulude netoväljavool moodustas 2013. aasta teises kvartalis 3,2 protsenti SKP-st, eelmisel aastal samal ajal oli see näitaja 8,1 protsenti. Tulukonto puudujäägi vähenemine kompenseeris nii kaupade ja teenuste kui ka jooksvate ülekannete konto ülejäägi vähenemise.
Eesti Panga viimati avaldatud prognoosi järgi kujuneb 2013. aasta jooksevkonto puudujäägiks umbes üks protsent SKP-st. Esimese poolaasta maksebilansi andmed on prognoosiga kooskõlas.