Meditsiiniõed astuvad kärbete vastu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Viimse piirini viidud meditsiiniõed kogunevad täna Tallinna Toompeale Stenbocki maja ette, et seista vastu haigekassa nõukogu otsusele kärpida haigekassa eelarvet.



Õdesid paneb enim nördima see, et kui nad on juba praegu loobunud lisatasudest ning ka suuremast palgast, siis lõpuks ei ole neil enam raha, et ise vajaduse korral arstiabi saada.



Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) intensiivravi osakonna õde Riina Nukk ütles, et tema suurim mure on, et haiglasse jõudnud patsientide olukord läheb iga aastaga järjest raskemaks ning üha rohkem on nendega tööd ja vaeva.



«Ei oskagi täpselt öelda, miks... Võib-olla sellepärast, et teadus on alama astme meditsiinis juba rohkem arenenud ja intensiivi jõuavad patsiendid tõesti kõige kriitilisemal hetkel,» selgitas ta.



Raske olla optimist


Tänavu on Nukk palgas kaotanud umbes 20 protsenti ja palgapäeval laekub pangakontole üle 3000 krooni vähem raha kui varem. Kadunud on kõrgem palk õhtutundide eest, piiratud on ületundide arvu ning näiteks ei saa nad kõrgemat palka ka enam pühade ajal tööl olles.



Samas on Eesti Arstide Liidu juhi Andrus Mäesalu sõnul arstide palgad langenud keskmiselt kümme protsenti.



Enim paneb Nukki muretsema see, et kui nüüd veel peavad haiglad õdede palku kärpima, siis tekib juba probleem, kuidas oma tavamakse maksta.



Kuigi õed  püüavad jääda optimistlikuks, ütles PERHi psühhiaatriakliiniku õde ja Psühhiaatriaõdede Seltsingu juht Ene Jõesaar, et see on üha raskem – isegi psühhiaatriakliiniku õdedel, kes peavad teistest õdedest rohkem mõistma, kuulama ja aru saama.



Nii mõnedki psühhiaatria valdkonna õed on võtnud õppelaenu, et ennast koolitada, ja lootsid seda tagasi maksta just sellest palgalisast, mida nad said seni lisatasuna.



Psühhiaatriaõdede töö on Jõesaare sõnul alati olnud üks madalamalt tasustatud ametikohti ja nii makstakse neile palka riikliku miinimumi järgi. See tähendab 60 krooni tunnis, kuupalgaks tuleb 10 000 krooni miinus maksud.



Siisk lubab Jõesaar Eestile truuks jääda ja kotti pakkima ei hakka, et mõnda teise riiki parema palga eest tööle minna.



«Olen siin nii kaua töötanud, andnud oma hinge ja südame, nii et praegu ei lähe ma kindlasti kuskile,» ütles ta.



Võimalik lahkumislaine


Ometi ei ole Jõesaare sõnul kõik õed nii truud oma kodumaale. Viimaste aastate statistika näitab, et mitmesugustele arstide ja õdede ametikohtadele on aasta-aastalt tulnud järjest rohkem töötajaid. Haiglad on loonud uusi töökohti ning ka kunagi Eestist lahkunud meditsiinitöötajad on kodumaale naasnud.



«Kui nüüd hakkavad palgad langema ja mujal riikides on nõudlust ning kutsumist, siis lähevad kindlasti väga paljud õed Eestist ära,» ütles Jõesaar.



Et pidurdada otsust kärpida raviteenuste hindu ja pigem võtta kasutusele rohkem reserviraha, siis korraldavad Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liit täna hommikul Tallinnas Stenbocki maja ees meeleavalduse.



Haigekassa on valitsusele teinud ettepaneku kärpida tervishoiuteenuste piirhindu kuue protsendi võrra, mis peaks hoidma kokku pool miljardit krooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles