Eesti ravimiamet: farmaatsiafirmad tegutsevad seaduse piires

Foto: SCANPIX

Maailma suurimale ravimitootjale Pfizerile määrati möödunud nädalal 2,3 miljardi dollari suurune trahv arstidele puhkusekuurortides korraldatud retseptiravimite reklaamürituste eest, kuid Eestis pole farmaatsiafirmad ravimiameti andmetel midagi seadusevastast teinud.

Eestis lasub ravimi müügiloa hoidjatel 2005. aasta 1. märtsil jõustunud ravimiseaduse järgi kohustus esitada iga-aastaselt erinevaid reklaamüritusi ja toetusi kajastavaid reklaamiaruandeid. Ravimiameti ravimite osakonna juhataja Katrin Kiisk kinnitas, et aasta-aastalt minnakse aruannetes esitatud andmete kontrolliga üha rohkem süvitsi. 

Möödunud aasta aruanded on Kiisa sõnul veel analüüsimisel ning enim kulutusi teinud müügiloa hoidjatele pööratakse tema sõnul kindlasti tähelepanu.

Üheks selliseks firmaks, mis ravimiameti reklaamikulutuste kokkuvõttes silma jääb, on Berlin-Chemie AG. Selle ettevõtte reklaamkulutused Eestis küündisid möödunud aastal 4,5 miljoni kroonini. Sellest 2,5 miljonit läks isikutoetustele, 1,72 miljonit Eestis korraldatud retseptiravimitega seotud üritustele ning 296 840 krooni käsimüügiravimite üritustele.

Kokku ulatusid ravimifirmade reklaamikulutused möödunud aastal 46 miljoni kroonini, millest kõige suurem osa ehk 24,2 miljonit krooni läks isikute toetamiseks. Tegemist on proviisoritele, farmatseutidele ja arstidele ning nende ühendustele arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemiseks või nimetatud ürituste korraldamiseks antud toetustega.

Kust läheb mõistlikkuse piir?

Katrin Kiisa sõnul on ravimiseaduses kirjas, et toetada on lubatud üksnes teadusasutuse või erialaorganisatsiooni korraldatavatel arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemist.

«Nimetatud toetusi tohib jagada ainult avalikustatud tingimustel, mis ei tohi hõlmata kindla ravimi või kindla tootja ravimi müüki või väljakirjutamist, ning pooled peavad sõlmima vastavasisulise kirjaliku lepingu, mis välistab ravimite müügi ja väljakirjutamise mõjutamise,» selgitas ta.

Ravimi müügiloa hoidjal on Kiisa sõnul õigus toetada arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemist, hüvitades ürituse teadusliku osa osavõtumaksu ning majutus- ja transpordikulud mõistlikus ulatuses.

«Kui ravimi müügiloa hoidja korraldab ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele teaduslikke üritusi, peab nimetatud üritusel võõrustamine, sealhulgas meelelahutus olema mõistlikul tasemel ja jääma ettevõtmise põhieesmärgi suhtes teisejärguliseks ega tohi olla suunatud kellelegi teisele kui eespool nimetatud isikutele,» rääkis Kiisk.

Kes aga ütleb, mis on mõistlik ja mis mitte? Katrin Kiisa sõnul tuleneb selline sõnastus ravimiseadusest, kuid sisuliselt saab mõistlikkust hinnata võrdluses analoogiatega.

«Kui tegemist on majutuse hüvitamisega, siis mõistlikuks tuleb pidada keskmist hinnaklassi võrdluses teistega, sama lennupiletitega - mõistlik ei ole lend koolitusele äriklassis jne,» rääkis ta.

Mõistlikkuse all tuleb Kiisa sõnul silmas pidada keskmise inimese arusaama mõistlikkusest.