Sõda maa all
4. september 2013, 00:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru Keemia Grupp (VKG) sõlmis suvel Eesti Energiaga lepingu, millega viimane kohustub müüma põlevkivi umbes 31 eurot tonn, VKG juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul on hind aga vähemalt kolmandiku võrra kõrgem kui peaks.
Kuna lõviosa põlevkivi kaevandamise õigusest on Eesti Energia käes, siis ei kehti selles valdkonnas Rohumaa hinnangul tavalised ärisuhted, kus müüja müüb ja ostja ostab. VKG leiab, et neile müüdava nn tükipõlevkivi hind võiks kõige rohkem poolteist korda olla kallim kivist, mille kaevandused müüvad elektrijaamadele. Kui Narva elektrijaamadele läheb peenem kivi 13 euroga tonn, siis järelikult oleks Eesti Energial õigus nende käest küsida umbes 20 eurot tonn.
Seega kui VKG ostab viie aastaga umbes 4 miljonit tonni põlevkivi, siis praeguse lepinguga maksab firma umbes 40 miljonit eurot enam kui peaks.
«Eesti riik võiks selle raha maksudena meilt võtta, mille peame maksma Eesti Energiale,» lausus Rohumaa.
«Eesti Energial puudub igasugune kohustus müüa oma konkurendile edasi meile lubadega kasutamiseks ettenähtud põlevkivi. Selline müügihindade vastandamine on põhjendamatu, sest see ressurss kuulub Eesti Energiale. VKG tahab saada Eesti Energialt kivi odavamalt, kui on see väärtus, mida me ise suudame meile lubadega ettenähtud põlevkivi kasutades luua,» kommenteeris Eesti Energia juht Sandor Liive.
VKG ootab praegu pingsalt, et oma sõna ütleks konkurentsiamet. Viimane on koostanud juba keskkonnaministri Keit Pentus-Rosimannuse nõudel mahuka analüüsi konkurentsiolukorra kohta põlevkivisektoris, kuid otseselt ettevõtjate hinnavaidlust ameti juht Märt Ots lahendama ei kiirusta.
Ots kinnitas, et konkurentsiamet uurib hinda. «Positiivne areng on see, et kui varem oli osapoolte vahel küsimus, kas peab kaupa müüma, siis praegu on Eesti Energia nõus kaupa müüma,» ütles Ots. «Hind on tõesti küsimus, aga see, kas see on turgu valitseva seisundi kuritarvitamine või mitte, näitab menetlus.»
Ots lisas, et põlevkivi kasutamine vajaks laiemat poliitilist lahendust. «See ei ole ametnike küsimus, vaid vajab seadusandlikku lahendust. Konkurentsiamet ei jaga põlevkiviressurssi, selle jagaja on keskkonnaministeerium,» märkis Ots.