Swedbank: välisnõudluse paranemine toetab töötleva tööstuse kasvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötleva tööstuse toodangumaht kasvas juulis 4 protsenti. Käesoleva aasta esimese seitsme kuuga on toodangumaht kasvanud keskmiselt veidi alla 4 protsenti, kuid kuude lõikes on see olnud üsna volatiilne. Töötleva tööstuse kasvukiirus on eelmise aasta keskpaigast alates järk-järgult paranenud , kommenteeris täna Statistikaameti poolt avaldatud tööstuse kasvuprotsenti Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
«Jätkuvalt panustas juulis kasvu enim elektroonikatööstus, mille müügitulu osakaal töötlevas tööstuses on ligikaudu 18 protsenti. Kui käesoleva aasta teisel kvartalil kasvas elektroonikatööstus keskmiselt 23 protsenti, siis juulis aeglustus 11 protsendini. Juulis panustas töötleva tööstuse kasvu oluliselt veel toiduainete, puit- ja keemiatoodete ning muude transpordivahendite tootmine. Viimati nimetatud tegevusalasse andis suurima panuse autotööstuse lisaseadmete ja haagiste tootmine. Töötleva tööstuse kasvu pidurdas aga suurematest tegevusaladest metalltoodete ja elektriseadmete tootmise vähenemine,» selgitas Mertsina.
Töötleva tööstuse ettevõtete toodangu kasvu toetab Swedbanki peaökonomisti hinnangul peamiselt müük välisturule. Käesoleva aasta jooksul on müük välisturule kasvanud keskmiselt 9 protsenti, koduturule müük aga 4 protsenti. Juulis kiirenes müük välisturule 12 protsendini, kodumaisele turule müügi kasv piirdus 5 protsendiga. Töötleva tööstuse ettevõtete välisturule suunatud müügi osakaal käibest on viimastel aastatel suurenenud. Kui 2010. aastal müüsid töötleva tööstuse ettevõtted ekspordiks 67 protsenti oma toodangust, siis käesoleva aasta esimese poolaasta jooksul juba 72 protsenti. Kevadel Swedbankis tööstusttevõtete hulgas läbiviidud uuringu järgi ootavad ettevõtted sellel aastal ekspordi osakaalu kasvu tõusu käibes 74 protsendini. Kui näiteks elektroonikatööstuse ja metallitootmise ettevõtted müüvad ekspordiks üle 90 protsenti oma toodangust, siis toiduainete ja joogitootmisettevõtted müüvad põhiosa oma toodangust koduturul ning ekspordiks läheb vastavalt vaid kolmandik ja veerand oma toodangust.
Energiasektori toodangu aastane kasv kiirenes juulis tööpäevadega korrigeeritud andmetel 21 protsendini, kusjuures peamiselt ekspordi toel kiirenes elektritoodangu kasv 26 protsendini (juunis oli kasv 12 protsenti). Juulis oli Eesti jätkuvalt elektri netoeksportija: netoeksport Lätti oli suurem, kui netoimport Soomest. Kuigi Eesti hinnapiirkonnas olid ostetud ja müüdud elektrikogused juulis veidi suuremad, kui kuu varem, on need aasta algusest alates järk-järgult vähenenud. Elektrienergia eksport kasvas juulis aastases võrdluses 16 protsenti, import aga vähenes 34 protsenti. Import vähenes teist kuud järjest.
Nii Eestis kui euroalal tööstuse kindlustundeindikaator augustis tõusis. Kui euroalal on see näitaja paranenud juba neljandat kuud järjest, siis Eestis ainult üks kuu, mille põhjal ei saa Mertsina sõnul veel teha kindlaid järeldusi tööstusettevõtete kindlustunde püsivast paranemisest. Eurotsooni ostujuhtide koondindeks (PMI) kasvas augustis juba viiendat kuud järjest ning see tõusis 26 kuu kõrgeimale tasemele. See annab märku euroala majandusväljavaadete paranemisest. Pärast poolteist aastat kestnud langust näitas euroala majandus teises kvartalis kasvu ning ka lähiperioodil ootame euroalal mõõduka kasvu jätkumist.
Euroalale suunatakse Eesti ekspordist 30 protsenti. Meie suurimad ekspordipartnerid on euroalasse kuuluva Soome kõrval aga veel Rootsi, Venemaa ja Läti. Venemaa majandus oli käesoleva aasta teisel kvartalil languses. Madalamad toormehinnad halvendavad riigi eelarvetasakaalu ja vähendavad jooksevkonto ülejääki. Tööstustoodang ja investeeringud tootmisvõimsustesse on vähenenud. Samas peaks Venemaa majandus aasta teisel poolel taas kasvama. Mitmed ühekordsed tegurid, nagu hea teraviljasaak ja järgmisel aastal toimuvad olümpiamängud toetavad kasvu taastumist. Rootsi majanduskasv oli selle aasta esimesel poolaastal suhteliselt tugev ning aasta teisel poolaastal on oodata kasvu kiirenemist. Majanduskasvu taga on eelkõige sisenõudlus, millesse panustab hõive kasv ning ekspansiivne eelarve- ja rahapoliitika. Ka Lätis oodatakse käesolevaks aastaks kiire majanduskasvu jätkumist. Majanduskasvu mootoriks on eratarbimine. Läti ootab järgmisel aastal euroalaga liitumisest oma riigireitingu tõstmist ning kindlustunde paranemist majanduse suhtes.
«Meie peamiste kaubanduspartnerite nõudluse paranemine käesoleva aasta teisel poolel loob aluse välisturust sõltuva Eesti töötleva tööstuse kasvu kiirenemiseks,» hindas Mertsina Eesti tööstuse lähituleviku väljavaateid positiivselt.