Lihtne on juhtida inimesi, kes oma tööd rõõmu ja entusiasmiga teevad. Aga mida teha nende töötajatega, kes igal võimalusel «viilivad» ja vaevu vaid keskpäraseid tulemusi näitavad?
Juhend, kuidas «viilijad» tööle utsitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhtimisnõustaja Lee Colan annab Inc.com`is neli mõtet, mida selliste töötajatega peale hakata. Algatuseks tasub meeles hoida, et mõned tööga seotud vajadused on kõikidel inimestel samad: me kõik tahame olla informeeritud; me tahame, et meie arvamus midagi tähendaks; me tahame olla osalised muutustes ja me tahame tunnustust. Just nendest vajadustest tulenevalt olekski mõistlik töötajaid juhendada. Siin on samm-sammult õpetus, kuidas töötajaid paremini tööle panna:
Esimene samm – selgita! Kirjelda võimalikult selgelt ja täpselt, miks on vaja midagi muuta. Vastus küsimusele «miks» on võtmemotivaator, sest selle kaudu defineeritakse töö tähendus. Ole valmis vastama neljale põhilisele küsimusele, mida töötajad sellistel vestlustel tavaliselt küsivad. Need küsimused on: kuhu me soovime jõuda (ehk strateegia), mida me selleks teeme (plaanid), kuidas saan mina selles osaleda (rollijaotus) ja mis ma sellest saan (tunnustus).
Selgita igale tiimiliikmele, kuidas tema panus mõjutab kogu meeskonda ning kuidas see kokkuvõttes mõjutab ettevõtte tulemusi ning kajastub ka tema preemiates.
Teine samm – küsi küsimusi. Tee kindlaks, et su inimesed saavad aru, millest jutt käib. Ära liigu teemaga enne edasi, kui olete mõlemad asjadest ühtemoodi aru saanud. 80 protsenti ajast kuluta kuulamisele ja 20 protsenti rääkimisele. Emotsioonid tasub kõrvale jätta ning isegi kui töötaja ei ole täitnud talle pandud ootusi, ära anna talle hinnanguid enne kui oled kuulanud ära, mis tal selle kohta öelda on.
Kolmas samm – kaasa. Arutage erinevaid lahendusteid ning jätka neid arutelusid, kuni jõuate asjade tuumprobleemideni. Kui küsimuse all on viletsad töötulemused, siis tuleb arutleda, mis on selle põhjuseks ning seejuures mitte muutuda isiklikuks. Kui kehvade tulemuste põhjus on leitud, siis on ka lahendus enamasti lihtne. Kui töötulemused ei parane, siis peaks diskussioonide raskuspunkt olema sellel, kuidas peetakse kinni kokkulepetest.
Neljas samm- tunnusta. Tunne ära hetked, kui pingutused hakkavad vilja kandma ning märka neid. Tunnusta ka väikesi edusamme ja tee seda isiklikult.