Deflatsioon näitab, et hindadest visiseb õhk välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/06/01/187117t1h7a37.jpg)
Inflatsiooni taandumine deflatsiooniks ehk üleüldise hinnataseme langusesse pöördumine viitab Swedbanki vanemanalüütiku Maris Lauri hinnangul varem hindades olnud õhu väljalaskmisele.
«Bensiini hind oli mais eelmise aastaga võrreldes umbes 15-20% madalam. Lisaks tuleb arvestada soojusenergia järsu hinnatõusuga eelmisel aastal, mis nüüd aegamööda taandub. Enam-vähem sama seis on ka toiduainetega, kus tipptase saavutati eelmisel kevadel kogu maailmas,» sõnas Lauri. «Suures osas on siiski endiselt tegemist hinnalangusega, kus põhjendamatult kõrgetelt hinnatasemetelt alla tullakse.»
Hinnatasemete alanemises on Lauri kinnitusel küll näha ka nõudluse kokkukukkumise mõju, kuid eeskätt paistab see silma tootja- ja ehitushindades.
«Väga raske on hinnata, milline oleks nii öelda normaalne tarbijahindade tase, kuid võib arvata, et umbes 5 protsendiline langus praeguselt tasemelt ei oleks majandusele veel ohtlik,» nentis Lauri. «Võimalik, et ruumi on suuremakski hinnalanguseks.»
Asjad hakkaksid majanduse jaoks minema riskantseks siis, kui inimesed jätaksid pikema aja jooksul oma ostud tegemata seetõttu, et nad ootavad odavamaid hindu, selgitas analüütik. «Praegu on põhjuseks siiski hirm tuleviku ees ning soov tekitada ja hoida sääste,» lisas ta.