Riigi tippjuhtide valimise reeglid pannakse paika

Päästeameti endine peadirektor Kalev Timberg Foto: Andres Haabu

Vabariigi valitsuse värske määrus seab nõuded, milline peab olema inimeste kvalifikatsioon, kes  võetakse tulevikus tööle riigi 95-le kõige kõrgemale riigiametniku kohale, nende hulgas näiteks ministeeriumi kantsleriks, riigikantselei direktoriks või ameti peadirektoriks.

Määrus on praegu eelnõuna kooskõlastusringil, kuid selle peatset vastuvõtmist eeldab 1. aprillist jõustunud uus avaliku teenistuse seadus.

Üleüldiseks nõudeks saab, et tippjuhiks pürgimiseks peab inimesel olema magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Seletuskirjas põhjendatakse, et bakalaureusekraadi erialateadmistest ei piisa üldjuhul tippjuhi töö ja vastutusega toimetulekuks. Sellepärast on ministeeriumid juba 2005. aastast kantslerite valikul ja ametite peadirektorite sõelumisel magistrikraadi nõudnud, kuid seni ei ole see kehtinud kõigile 95 tippametnikule.  

Ametikohtadele, mis eeldavad ametiasutuse juhtimist, seatakse nõue omada organisatsiooni või struktuuriüksuse juhtimise kogemust. Kantsleriks kandideerimise puhul on see vähemalt viis aastat, peadirektori ja riigiarhivaari ja teistel ametikohatadel vähemalt kolm aastat.

Alates 2017. aastast pea tippjuht inglise keelt mõistma ja rääkima vähemalt C1- ning kirjutama vähemalt B2-tasemel. Alates 2020. aastast lisaks teist võõrkeelt (vene, saksa või prantsuse keel) mõistma ja rääkima vähemalt B2- ning kirjutama vähemalt B1-tasemel. Praegu on nõuded keeleoskuse osas leebemad. Neid karmistatakse, et 2018. aastal õnnestuks edukalt läbi viia Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumine.

Riik ei lase häid juhikandidaate enam silmist

Inimesed, kes ei osutu valituks valitsussektori tippjuhi kohale, ei kao määruse kohaselt enam riigi huviorbiidist ära. Nimelt hakatakse kandidaatide üle arvestust pidama, millega loodetakse suurendada kompetentsete kandidaatide arvu järgmistel avalikel konkurssidel.

Kui inimene tippjuhiks saab, hakatakse tema kompetentse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul hindama Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudeli alusel. See koosneb neljast põhikompetentsist ehk põhiväärtusest, mida Eesti avaliku teenistuse tippjuht oma tegevuses ja käitumises peab järgima, ja kümnest hinnatavast lisakompetentsist. Hindamise eesmärk on saada süsteemset tagasisidet tippjuhi tegevusele, sealhulgas viisile, kuidas ta tulemusi saavutab.

Ühtlasi hakkab riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus ametis olevaid tippjuhte nende arendamisel nõustama ning pakkuma erinevaid arendustegevusi nagu koolitused, mentorlus, konsulteerimine jne. Arendustegevuses osalemine on määruse kohaselt tippjuhile kohustuslik.  

Määruse keele ja haridusnõuded hakkavad kehtima vaid uutele tippjuhtidele. Praegu ametis olevad tippjuhid saavad jätkata samadel tingimustel kuni oma ametiaja lõpuni.