Kallas: Eesti Energia tembeldab kahtlejaid lekitajateks, rumalateks ja valetajateks
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
9. aprill 2013, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/03/06/1624120t1hd333.jpg)
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas kirjutas oma blogis, et energiafirma üritab halvustada inimesi, kes julgevad Eesti Energia teemal sõna võtta.
«Mind on juba pikalt häirinud toon, millega Eesti Energia neid kritiseerivatele või nende tegevust puudutavatele arvamustele reageerib. Pole ju midagi imelikku selles, et on erinevaid arvamusi ühe või teise otsuse osas, samuti, et juhtkond oma seisukohti kaitseb,» kirjutas Kallas.
«Kui aga järjekindlalt tembeldatakse kõiki nõukogu liikmeid, Riigikogu liikmeid, ajakirjanikke ja muid isikuid, kes julgevad Eesti Energia teemadel sõna võtta lekitajateks, rumalateks ja valetajateks, siis pole see mitte arukas diskussioon, vaid soov vastased vaigistada,» jätkas Kallas.
Kallas lisas, et Eesti Energia paarikümnepealine kommunikatsiooniosakond ründab igaüht, kes arvamust avaldab, nii ajakirjanduses kui ka sotsiaalmeedias.
«Parem olla vait, jõud on selgelt ebavõrdsed,» märkis riigikogu liige.
Kaja Kallas avaldas eile oma blogis arvamusloo, milles kutsus üles lahutama Eesti Energia küljest jaotusvõrgu ettevõte, et tagada suuremad investeeringud elektrivõrku, aga ka vähendada riski, et ülitööstuse riskid võiksid jääda elektritarbijate kanda.
Eesti Energia vastas sellele kirjaliku avaldusega, milles väideti, et riigikogu liige toetub ekslikele andmetele ja tiražeerib valearusaamu, millel pole faktilist tõestust.
Kallas avaldas seejärel oma blogis uue kirjutise.
Kallas märkis, et Eesti Energia ei ole vastanud enam kui kahe jooksul küsimusele investeeringute kohta.
Kallas kirjutas, et 29. jaanuaril palus ta riigikogu majanduskomisjoni istungil Eesti Energia juhatuse liikmetelt, et need esitaks tabeli investeeringute eelarve ja tegeliku maksumuse kohta.
«Kuivõrd siiani ei ole majanduskomisjonile seda tabelit laekunud, siis palun täna (9.aprillil) ka selle küsimuse vastamisele rakendada muidu nii operatiivse Eesti Energia kommunikatsioonitiimi, kes igale kommentaarile jõuab jõuliselt ja kiirelt reageerida,» kirjutas Kallas.
Kallase küsimused energiafirmale:
1. Elektrilevi investeeringud. Kas Eesti Energia Elektrilevi omanikuna on võimaldanud varasemalt Elektrilevil investeerida konkurentsiameti poolt lubatud (kinnitatud) mahus või on olnud raha vaja investeeringuteks teistesse ärisuundadesse ja Elektrilevi on pidanud piirduma investeeringutega, mida rahavoog nende enda äritegevusest on võimaldanud? Ehk teisisõnu, kas kaasatud võõrkapitali, mille tagatiseks on Elektrilevi varad, on kasutatud täielikult ainult Elektrilevi võrkudesse investeeringuteks ja mitte kuhugi mujale? Kui see nii ei ole, siis kindlasti on see võrgu töökindluse arengut pidurdanud. Palun tõestage, et see nii pole olnud.
2. Sisuliselt on Elektrilevi varade (mida kasutatakse 100% reguleeritud turul) vastu laenatud raha märksa suurema riskiga äride finantseerimiseks. Äris peaks olema loogika, iga investeeringu risk peaks kajastuma antud konkreetses raha hinnas. Kui erinevate äride varad oleks hinnastamiseks eraldi, saaks ka adekvaatselt hinnata, kas ettevõte on saanud oma asjadega hakkama või mitte. Näiteks õliinvesteeringud, mis on sisuliselt riskikapitali investeeringud, peaksid andma ka sellisele riskile vastavat tootlust tulevikus. Mitte ei ole edu see, kui nendega on võimalik teenida reguleeritud ärile määratud kapitali tootlust.
3. Avaldasin oma arvamust, et jaotusvõrgu võiks selguse huvides eraldada. Aga vaatamata sellele asus Eesti Energia väitma, et Kallas esitab valeväiteid. Vaadakem korra sellele direktiivile otsa. Direktiivi artikkel 26 räägib jaotusvõrgu eraldamisest ning kohustustest sellega seoses. Kas Eesti Energia suudab ära tõestada iga direktiivi artiklis 1 toodud tingimuse täitmise? Eesti Energia viide VKG-le pole korrektne, sest artikli 26 lg 4 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada erandi tegemise alla 100 000 kliendiga jaotusvõrguettevõtjatele. Jaotusvõrke, millele kehtivad direktiivist tulenevalt konkreetsed eristamise reeglid on Eestis siiski ainult üks ja selleks on Elektrilevi ja selles osas erandite tegemine ei ole lubatud.