/nginx/o/2013/03/28/1661674t1ha537.jpg)
Luksemburg ja Malta kaitsesid eile Küprose paketi kiiluvees oma finantstööstusele rajatud majandusi, kinnitades, et nende pangandussektoreid ei saa Küprose omaga võrrelda.
Väikeriigid tõrjuvad võrdlusi Küprosega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELi rahandusministrite otsus sundida Küprost oma pangandussektorit restruktureerima ja koomale tõmbama on raputanud euroala riike, mille finantssüsteemid on ebaloomulikult suured või kannavad ränki kahjumeid.
«Luksemburg on seetõttu häiritud lausungitest ja deklaratsioonidest, mis on kõlanud pärast Küprose kriisi teravnemist,» teatas Luksemburg eile pressiteate vahendusel.
Euroopa Keskpanga andmetel ületasid ELi suurima maksuparadiisina tuntud Luksemburgi finantsteenuste firmade varad 2012. aasta neljandas kvartalis enam kui 22-kordselt riigi sisemajanduse kogutoodangu (SKT).
Ka Malta keskpanga president Josef Bonnici hoiatas Maltat Küprosega võrdlemast. Ta väitis, et Malta ja Küprose finantssektoreid – mõlemad ületavad SKT ca 8-kordselt – kõrvutada on eksitav.
«Küprose pankade probleemid on seotud ka Kreeka pankadega seoses kogetud kahjumitega. Malta pankade seotus [euroala pääste]paketimaade võlakirjadega on aga piiratud,» ütles Bonnici.
Sloveenia dollarivõlakirjade tootlused kerkisid eile rekordilise 6,25 protsendi peale, kannustatuna hirmudest, et raskes võlaikkes riik peab samuti Küprose eeskujul abipaketti paluma.
Sloveenia vasaktsentristlik peaminister Alenka Bratusek, kinnitas eile, et ei Sloveenia ega nende pangandussektor pole Küprosega võrreldav. Bratuseki sõnutsi lahendavad nad oma hädad ilma välisabita.
«Meie pangandussüsteem on stabiilne ja turvaline ning võrdlused Küprosega on kohatud. Hoiused on siin kaitstud ning valitsus pakub neile garantiid,» ütles ta parlamendile, tunnistades samas, et kabinet töötab «tarmukalt» riigirahanduse tervendamise nimel, mis võib tähendada maksukergitusi.
Sloveenia peamiselt riigi omanduses olevad pangad kandsid mullu ränki kahjumeid ning halbade laenude osakaal ületas peamistes pankades 20 protsendi läve.
Luksemburgi, Malta ja Sloveenia märkused kõlasid pärast seda, kui Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem teatas, et liigse laenukoormusega pangandussektoriga riike ei kavatseta hättasattumise korral automaatselt päästa.
«Tugevdage oma panku, tehke korda oma bilansid, ja saage aru, et kui mõni pank hätta satub, siis ei järgne enam automaatne reaktsioon: me tuleme ja kanname teie mured minema,» ütles Dijsselbloem Financial Timesile ja Reutersile antud intervjuus, vastates Luksemburgi ja Malta moodi riike puudutavale küsimusele.
Luksemburg toetas täielikult Küprosele kehtestatud programmi, kuid rõhutas, et saare pangandussektori kärpimise otsus on erandlik ja ühekordne meede.
Nädalavahetusel peetud läbirääkimiste käigus õigustas Luksemburg söakalt Küprose nõudmisi päästa nende kaks problemaatilist suurpanka – kartes, et küsimärgi alla võib sattuda ka nende endi pangandussüsteem.
Läti, mis küll euroalasse ei kuulu, üritab samuti meeleheitlikult välistada võrdlusi Küprosega, rõhutades, et nende pankade varad on umbes 130 protsenti SKTst.
Lätit nähakse potentsiaalse valulapsena ka seetõttu, et sealsetes pankades on ülimalt suur välismaiste hoiustajate osakaal, kellest enamik on eeldatavasti Venemaalt. 2012. aasta lõpu seisuga oli ligi pool Läti hoiustest pärit välismaalt (6,1 miljardit latti 12,5 miljardist).
Copyright The Financial Times Limited 2013