Vahekokkuvõte: mis juhtub eurotsoonis pärast Küprost?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sloveenia lipp.
Sloveenia lipp. Foto: AP / Scanpix

Euroopa Keskpank on kinnitanud, et teeb kõik, mis nende võimuses, et euro päästa. Siiani on abi vajanud Hispaania, Portugal, Iirimaa, Kreeka ja Küpros.

Eurotsooni rahandusministrid väidavad aga, et pärast Küprost ükski riik enam abipaketti ei vaja, vahendas Reuters.

Ministrid loodavad, et nii Iirimaa kui ka Portugal saavad oma abiprogrammid sel aastal hoopis lõpetada.

Järgmise abivajajana on nimetatud Sloveeniat, mille pankadel on seitsme miljardi väärtuses nn halvaks läinud laenusid. Sloveenia keskpanga juht Marko Kranjec aga lubas eelmisel nädalal, et Sloveenia ei vaja Küprose järel abipaketti.

Enne Küprost oli eurotsoonis tähelepanu suunatud Itaaliale, kus valitsev poliitiline ebakindlus mõjutas ka majandust, kuid nüüd on olukord sealgi stabiliseerunud.

Peamiseks eurotsooni tasakaalu potentsiaalseks kõigutajaks peetakse praegu Lõuna-Euroopa riikide olematut majanduskasvu ja rekordilise töötuse poolt põhjustatavat sotsiaalset ja poliitilist rahulolematust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles