/nginx/o/2012/07/12/1213060t1hc7f1.jpg)
Juhtimiskonsultant Elmo Puidet kirjutab BDA Consultingu blogis, et juhid peaksid looma endale harjumuse võtta mõtlemiseks ja asjade kõrvalt vaatamiseks aega ning just sellist aega, mil ei tegeleta igapäevaste nn tulekahjude kustutamisega.
Juhtimiskonsultant: juhid peaksid mõtlemiseks aega võtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma koolitustel soovitan juhtidele, et kord nädalas oleks hea võtta aega mõtlemiseks. Kohe päriselt ja spetsiaalselt. Kasvõi üks tund, et mõelda kuidas ja mida saaks oma ettevõttes või organisatsioonis teisiti teha, et lõpptulem saaks parem. Tihti vastatakse selle peale: «Me mõtleme ju kogu aeg!» ja tavaliselt jääb see soovitus ka praktikas läbi proovimata ja sisse viimata pärast sellist vastust. Päris tihti kuulen ka küsimust: «Aga millest siis mõtlema peaks?»
Mis on vastuse «me mõtleme kogu aeg» taga? Üldjuhul hulk jooksvaid asju ja tulekahjusid. Kõige valjemini kõmisev väline mõjutaja suunab juhi mõtteprotsessi hetkes ja järgmine (veel) valjem annab mõtetele uue suuna. Sellises kiires mõttesuundade ja –teemade muutuses ei ole üldjuhul võimalik vaadata oma tegevust või äri kõrvalt ja asuda paremaid lahendusi otsima. Töörežiim on sellinet, et kui üks hetkeprobleem on lahendatud, siis on kohe järgmine koputamas järjekorras. Muidugi ei saa jätta igapäevatööd tegemata ja neid lahendusi läbi mõtlemata, kuid tähtis on vaadata ja ka näha suurt pilti.
Kui juhi neli peamist kohustust on mõelda, otsustada, koordineerida ja vastutada, siis selles loetelus on mõtlemine kindlasti esikohal. Ja see sisaldab eeskätt just pika perspektiivi nägemist, läbikaalumist ja suuna kujundamist ning vajadusel ümberkujundamist. Ehk siis siin on ka esmane vastus küsimusele «millest mõelda». Loomulikult võib alustada probleemide hulga analüüsist – kui nädala või kuu jooksul lahendamist nõudvad situatsioonid üles tähendada enda jaoks, siis tekkib andmekogum, mille analüüs võib anda selge suuna ka uute lahenduste peale mõtlemiseks. Kui neid jooksvaid asju mitte üles kirjutada, siis on mõtlemise ja analüüsi hetkeks teil andmed kadunud, meelest läinud või mattunud uute pealetulevate probleemide kuhja alla ja nii juhtub, et taas tegelete põhjustele mõtlemise asemel tagajärgede silumisega.
Silmas peaks pidama, et mõtlemiseks tuleb luua endale sobiv keskkond. Küsimus pole siinkohal isegi mitte niivõrd selles, et kas kontor, jalutamine metsas või mere ääres, kuivõrd selles, et valitud ajaks eemaldada esmased katkestajad – mobiiltelefon, e-mail jms. Kui on karta kolleegide või klientide kohale ilmumist, siis ka selle vastu tuleb end kindlustada. See aeg on teile isiklikult arendusmõtetega tegelemiseks. Head tulemused ja uued ideed võivad kohale ilmuda mõnel inimesel kohe, teisel mingi aja jooksul. Kõige tähtsam on kujundada endas harjumus võtta mõtlemiseks ja kõrvalt vaatamiseks aega, sest ilma selleta on väga suur tõenäosus jäädagi tulekahjusid kustutama.