/nginx/o/2009/10/30/258353t1he09e.jpg)
Nädalavahetusel London School of Economics Balti Society poolt korraldatud konverentsil esinenud Aivar Sõerd leiab, et Läti liitumine eurotsooniga on nii Eesti kui Leedu huvides.
Sõerd: Läti liitumine eurotsooniga on nii Eesti kui Leedu huvides
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
25. veebruar 2013, 07:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalavahetusel London School of Economics Balti Society poolt korraldatud konverentsil «Balti riigid kui regionaalsed tegijad – eesmärgid, võimalused ja väljavaated» esinenud Aivar Sõerd lausus oma ettekandes, et Läti liitumine eurotsooniga on nii Eesti kui ka Leedu huvides, kuna see lisab kogu siinsele majanduspiirkonnale täiendavat usaldusväärsust ja toob Balti riikidesse uusi investeeringuid.
«Läti on teinud suuri edusamme eelarve positsiooni tugevdamisel ja oma riigi rahanduse usaldusväärsuse tõstmisel ning sarnaselt Eestile annab uue korras rahandusega eurotsooni liikme lisandumine lisaväärtust kogu eurotsoonile tervikuna,» ütles Sõerd. «Läti on seadud eesmärgiks reservide loomise alates 2016. Eestil on eesmärk hakata uuesti reserve kasvatama 2014. aastast.»
«Mis aga puudutab Leedu liitumise perspektiive euroalaga liitumiseks, siis on see lähiaastatel muutumas reaalseks,» lisas ta. «Leedu uus valitsus on seadnud hiljuti liitumise tähtajaks aasta 2015. Investorid ja finantsturud on tegelikult juba arvestanud sellega, et lähiaastatel on kõik Balti riigid eurotsooni liikmed.