/nginx/o/2013/01/04/1510954t1hfad5.jpg)
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tippanalüütik, uuringute direktor Olivier Blanchard tõdeb fondi värskes uuringus, et nad ei osanud Kreeka ja teiste Euroopa majanduste prognoosides arvestada kärpemeetmete tegelikku mõju riikide majanduskasvule.
IMFi tippanalüütik tunnistab: me ei ole suutnud kärpimiste mõju majandusele õigesti hinnata
:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
4. jaanuar 2013, 11:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IMFi värske analüüs keskendub sellele, kuidas valitsuskulutuste ning maksutulude vähenemine või suurenemine mõjutab riigi majanduskasvu, vahendab Washington Post.
Kui valitsuskulude ja maksutulude osakaal ja mõju majanduses on väike, võib riik kulusid kiiresti kärpida või makse tõsta, ilma et see tekitaks olulist lühiajalist kahju. Kui mõju on aga suur, võib see muutuda vähemalt lühiajalises perspektiivis enesehävituslikuks. Asja olemus on see, et iga valitsuskulutustest kärbitud dollar või euro läheb majandusele tervikuna maksma rohkem kui kärbitud summa. Lisaks suureneb võlakoorma suhe sisemajanduse kogutoodangusse (SKT).
Just see juhtus Kreekas, kus IMFi analüütikud 2010. aastal esimese päästepaketi raames prognoosisid, et riik võib oluliselt valitsuskulutusi kärpida ning seejärel kiiresti taastada majanduskasvu ja tööhõive kasvu.
Kaks aastat hiljem on Kreeka majandus jätkuvalt languses ning tööpuudus on 25 protsenti.
«Prognoosides alahinnati tõsiselt kärbetega kaasnevat tööpuuduse kasvu ning sisenõudluse vähenemist,» tõdesid Blanchard ja kaasautor, IMFi analüütik Daniel Leigh.
Ajaleht märgib, et analüüsi põhjal kerkivad üles tõsised murettekitavad probleemid selles osas, kuidas IMF töötab. Nimelt tehti mingid otsused, millega lammutati eurotsoon peaaegu laiali, kuid mitte keegi IMFist ei tulnud selle peale, et senised tõekspidamisi vaagida ning analüüsida, kas kriisi arenedes vanad tõed ikka paika peavad.
See on esimene kord, mil rahvusvaheliste laenuandjate ehk nn troika esindajad ametlikult tunnistavad, et sügavate kärbete nõudmisega on üle pingutatud ning nende mõju ei ole suudetud adekvaatselt hinnata. Seni on Euroopa Komisjoni esindajad seda tõdenud vaid mitteametlikes omavahelistes vestlustes.