Ligi: euroraha alahinnatakse
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
18. oktoober 2012, 13:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/09/17/1325098t1hb758.jpg)
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et Euroopa Liidu toetusraha tuleb panna valdkondadesse, kus see ei tekita uusi kulutusi. Praegu näeb ta üksjagu selle raha alahindamist ja igaveseks pidamist.
Eilne Postimees kirjutas, et mitmed ametkonnad olid nördinud, kui selgus, et Euroliidu toetuste järgmise perioodi (aastateks 2014-2020) tarvis koostatud 11 suure eesmärgi plaanidest oli korraga alles jäänud ainult viis, kusjuures otsused selle kohta oli tehtud tagatubades.
«Ma küll ei ole märganud, et siin mingit tülitsemist on, mida ajakirjandus on üles leidnud. Loomulikult on rahajagamise ümber võimalik alati tülitseda,» kommenteeris rahandusminister teemat täna valitsuse pressikonverentsil.
«Praegu käib koostöö, kus rahandusministeerium ei ole kellegi raha endale võtja olnud, me oleme vahekohtunikud. Anname teada reeglitest, mis on Eesti riigile ja rahandusele olulised ja peame tihedaid läbirääkimisi potentsiaalsete rakendajatega,» selgitas minister.
«Idee on meil parandada rahakasutamise kvaliteeti, panna seda olulistesse valdkondadesse, neid valdkondi võib olla vähem. Jälgida raha kasutamise perspektiive, et see oleks kestlik, ei tekitaks uusi jätkusuutmatuid kulusid, vaid pikaajalist konkurentsivõimet ja kasu ühiskonnale,» lausus Ligi.
«Praegu on siiski mulje, et üksjagu on [euro]rahast sõltumist ja üksjagu selle raha alahindamist, et see tuleb kuskilt kõrvalt ja igavesena. Tegu ei ole igavese rahaga, ta on meie enda raha, tema kasutamise kvaliteet peab olema samasugune kui maksurahal. See peab tekitama lisaväärtust ja aitama meid muule Euroopale järele. Kui me kord juba järel oleme, siis meil seda raha enam seda kiirendusvahendina ei ole,» tõdes Ligi.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Kadri Tali selgitas eile Postimehes, et peamine põhjus, miks osa eesmärke valikust välja jäi, oli just seepärast, et nad pole Brüsseli terminoloogiat kasutades «abikõlblikud». See tähendab, et on asju, mida Euroopa Liit toetab, ja on asju, millega iga riik peab ise hakkama saama.