Juhid kasvavad ettevõtte seest, liidrid tulevad väljast

Foto: SCANPIX

Harvard Business Schooli professor Gautam Mukunda vastab küsimusele, millal edutada juhte ettevõtte seest ning millal tuua ettevõttesse keegi väljast.

Mukunda uuris riigi-, äri- ja sõjaväejuhte ning jõudis ühele järeldusele:  «Omad mehed» teevad töö keskmiste tulemustega ära, kuid kui tahta ettevõttele suuremat edasiminekut, siis selleks on vaja juhti väljastpoolt. Andmed näitasid, et väljast tulnud juhid jäid skaala äärmustesse, nad saavutasid kas siis suurepäraseid või väga kehvi tulemusi, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.

Teisisõnu, võib eristada juhte, kelle karjäär on kulgenud nö tavapärast rada pidi ja kelle puhul tulemused on sõltumata isikust suhteliselt sarnased. Nad teevad samasuguseid otsuseid kui teised kogemustega juhid ning seepärast pole neil suurt mõju.

Erakordseid tulemusi saavutavad ebatavaliste karjääripööretega juhid, kes on vahetanud valdkondi ja kes suudavad olukorda värske pilguga hinnata, näiteks Steve Jobs või Abraham Lincoln. Kuid ettevaatust, taoliste juhtide puhul kehtib ülaltoodud äärmuste reegel, mistõttu vale valiku tõenäosus on samuti suur.

Miks siis juhtidele nii palju makstakse? Mukunda arvates hindabki erasektor kogenud juhte üle, kuna nende puhul tulemused oluliselt ei erine ning ka pink tundub lühem kui see tegelikult on. Stabiilses olukorras saab enamus hakkama ning kui uue juhi valiku lõppvooru jõuab 5 kandidaati, siis polegi sisulist vahet, keda valida.

Väljastpoolt tulevat värske pilguga juhti on vaja olukorras, kus kõne all on kas agressiivne turuosa kasvatamine või ellujäämine.

Enamasti soovitakse uue juhi valiku korral värvata parim kandidaat. Kuid Mukunda arvatees on see vale probleemipüstitus. Sõltuvalt olukorrast, saab valida kas väljastpoolt tuleva juhi koos kaasnevate riskidega või leida inimene ettevõtte seest, kes saab hakkama, kuid ei suuda saavutada erakordseid tulemusi.