Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
5 asja, mida sa arvatavasti kuninganna Anne Boleyni kohta ei teadnud Uus dokumentaalsari „Anne Boleyn: Vahistamine, protsess, hukkamine“ esilinastub Viasat History eetris pühapäeval, 20. juunil kell 19.05. See kolmeosaline sari vaatleb ülimalt detailselt Henry VIII teise abikaasa viimaseid elupäevi ja püüab ühtlasi välja selgitada, kas Anne Boleyn rikkus tõesti abielu või tüdines kuningas temast lihtsalt ära, mistõttu ta naise kõrvale heitis, ning kas talle mõisteti karistus põhjendatud süüdistuste alusel või olid need pelgalt Henry VIII peanõuniku väljamõeldis. Oleme kogunud sarja kontekstis kokku viis fakti, mida te ei pruukinud Anne Boleyni kohta teada.
Miks on meil haisid vaja? Hairünnakust pääsenud profisurfar Mick Fanning asub haisid kaitsma. 7. juunil kell 21.05 kanalil Viasat Nature esilinastuvas kaheosalises dokumentaalis „Päästke see hai“ astub kolmekordne surfimeister ja looduskaitsja Mick Fanning (koos juhtivate ekspertide abiga) vastu oma hirmudele ja päästab tuntud soolases vees elava kiskja lõplikust hävingust. Fanning reisib ümber maailma, et leida uusimaid avastusi, mis toovad välja, et haid ja inimesed saavad eksisteerida koos, ilma et nad üksteist ohustaksid. Artiklis tutvustame Fanningit ja kummutame mõned haide kohta levinud väärarusaamad.
Tehnoloogia areng ja looduskatastroofid: miks ei ennustatud 2014. aastal ette Ontake vulkaanipurset? Viimastel aastatel on kaameratehnoloogia – professionaalsed seadmed, droonid või isegi mobiiltelefonide kaamerad – oluliselt arenenud, tänu millele on võimalik äärmiselt üksikasjalikult ja lähedalt jäädvustada haruldasi loodusnähtusi, mida varem on saadud ainult eemalt jälgida või on see olnud üldse võimatu. Saame vaadelda vulkaane, laviine, jäämägesid, orkaane, äikest ja virmalisi täiesti uue nurga alt. Kolmeosaline sari „Ohtlik Maa“, mis esilinastub laupäeval, 15. mail kell 22.00 kanalil Viasat Nature, uurib selliseid nähtusi tahtlikult või kogemata tehtud salvestiste kaudu. Selles artiklis paljastame mõned huvitavad avastused.

Loetumad uudised

1
2
3
4
5
Kurikuulsa narkoparuni Pablo Escobari vähe teada kiindumus - jõehobud Kurikuulus narkoparun Pablo Escobar võib olla küll aastakümneid surnud, kuid tema pärand kujutab endast tänase päevani ohtu – ja mitte narkootikumide tõttu, millele tema impeerium oli loodud, vaid jõehobude populatsiooni tõttu, millele Pablo Escobar aluse pani, kui ta transportis esimesed loomad Aafrikast Kolumbiasse. Jõehobud rändavad nüüd vabalt ringi ja võivad kutsuda esile ökoloogilise katastroofi. Dokumentaalsfilm „Escobari jõehobude jälil“ on esmakordselt teles Viasat Nature kanalil 4. märtsil kell 20.00 ja selles ei uurita mitte vaid seda uskumatut lugu, vaid proovitakse ekspertide abil see õnnetu olukord lõpetada – kuna praegune 100–150-pealine populatsioon võib järgnevate aastate jooksul kümnekordistuda. Selles artiklis anname väikese ülevaate sellest kummalisest jäljeajamisest.
VAATA VIDEOT! Kas sina töötaksid nii keerulistes ilmaoludes? Erakordselt vaprad naised ja mehed seisavad oma esivanematelt õpitud traditsioonilisi jääpüügimeetodeid kasutades silmitsi tuisu, murduva jää ning igast suunast varitsevate ohtudega. Jääpüük on üks maailma ohtlikemaid ameteid ja seda peetakse planeedi kõige ettearvamatumas töökeskkonnas – Winnipegi järvel. Kaalul on suured rahasummad ja igal talvel võtab teekonna jääle ette rohkem kui 700 inimest – need jääviikingid riskivad iga kala ja palga nimel oma eluga.
Polaarjoonte kummaliste avastuste mõju meie planeedi tulevikule Igijää ja -lumega kaetud piirkonnad, nagu Gröönimaa ja Antarktika, ei ole alati olnud sellise kliimaga ega jää ka tulevikus nii. Miljonite aastate vanused kivistised ja fossiilid tõestavad, et polaarjoonte aladel kasvasid lopsakad metsad ja elasid hiiglaslikud dinosaurused. Need on piirkonnad, mis hakkavad taas märkimisväärselt muutuma. Viasat Nature kanalil esilinastub 2020. aastal valminud uus kaheosaline dokfilm «Äärmuslikud poolused», kus uuritakse polaarjoonte omapärast minevikku ning võimalikku tulevikku. Film on eetris neljapäeval, 21.jaanuaril kell 20.00.
Kui käsitsi valmistatud ja kõrg-tehnoloogilised lahendused hoolitsevad unekvaliteedi eest. Mis teeb madratsid eriliseks? Kvaliteetne uni on nagu tervise ja energia eliksiir, mille maagia põhineb toote omadustele, millele ,e harva tähelepanu pöörame. Kõigist kvaliteetse une osadest on madratsil kõige suurem vastutus sinu heaolu suurenda puhkuse ajal või isegi pärast seda. Võib eeldada, et kõik sõltub vaid tehnoloogilisest arengust , aga madrats on toode, mis vajab erilist tähelepanu ja kombineerib füüsikaliste, meditsiiniliste ja tehnoloogiliste teadmiste kasutamist.
Kohvimasinad kodus: nupust, sõelakulbiga või kapsliga? Üha kiirem elutempo isegi igapäevaste tegevuste juures sunnib meid otsima aega säästvaid lahendusi. Seega pole üllatus, et paljud kohvisõbrad lülituvad tavalise keedetud kohvi juurest kohvimasina ning selle eeliste vastu ümber. Korralikult valitud aparaat ei võimalda mitte ainult nautida professionaalselt ettevalmistatud jooki kauem, vaid samuti annab sulle võimaluse tunda end kui tõeline barista oma kodus. Arutame seda detailsemalt – millist kohvimasinat valida ja mis kriteeriumi järgida kõige sobilikumat varianti otsides.
Amfetamiin ja Teine maailmasõda – 5 šokeerivat fakti Amfetamiini peeti Teise maailmasõja ajal imeravimiks, mis lahendas kõik: võttis hirmu ja ärevuse, leevendas unepuudust ja ennetas posttraumaatilist stressihäiret. Siiani arutavad eksperdid narkootikumide mõju üle Teise maailmasõja kulgemisele, kuid üks on selge: see vallandas täiesti uue võidurelvastumise, mis keskendus narkootikumidele. Uus dokumentaal „Maailmasõja uimastid“ uurib seda võidurelvastumist, esilinastudes kolmapäeval kell 22.00 kanalil Viasat History. Selles artiklis avaldame teema kohta mõned huvitavad faktid.
Uus doksari paljastab mitmed Niiluse mõistatused veealustest linnadest ja ehitistest Egiptuses looklev Niilus, pikkusega 6650 km, on muljetavaldav, maailma pikim ning tõeliselt kosmopoliitne jõgi. Niilusel oli tohutu roll Vana-Egiptuse arengus ning jõgi peidab endas mitmeid uskumatuid lugusid ning küsimusi. Milliseid sadamate ja kanalite süsteeme ehitasid muistsed egiptlased? Miks on nii paljud arhitektuurilised imed vee alla jäänud? Uus neljaosaline doksari „Niiluse kallastel“ toob vastused nii nendele kui ka paljudele teistele küsimustele.
Uskumatu! 12 miljardit maksnud Austraalia suurim metroosüsteem ei ole ikka ülerahvastatuse tõttu piisav ning seda pikendatakse veelgi! Austraalia kaguosas paiknev Sydney ühendab endas imelisi randu, suurlinnade kvartaleid ning iidseid monumente. Linnas elab üle viie miljoni inimese ning rahvaarv kasvab igal aastal ligi 100 000 inimese võrra. Praeguseks hetkeks on see mastaapne linn aga suure probleemi ees, nimelt on linna liiklusvõrk jäänud nõrgaks ega suuda nii suurt massi ära teenindada. Valitsusel on olemas lahendus – luua nüüdisaegne metroosüsteem.
Võttemeeskond pääses hea kaadri nimel napilt metsatulekahjust Juba tuhandeid aastaid on Niiluse jõgi meelitanud nii luuletajaid, maadeavastajaid kui ka teisi loodus-, ajaloo- ja teadushuvilisi. Pärast kaheaastast filmimist Niiluse kaldal, kirjeldab režissöör Harald Pokieser oma seiklust suure vaimustusega: „Selle jõe äärde sõitmine ja Niiluse aarete filmimine on täielik seiklus. Näiteks Ruwenzori mägismaa – see vihmamets on justkui eelajalooline maailm. Ma ei oleks üllatunud, kui keegi avastaks siit dinosauruse.“
Tagasi üles
Back