Kohus võttis Toomas Tooli süüasjas otsuse tegemiseks lisaaega

Pildil on Toomas Tool koos kaitsja Allar Jõksiga Foto: Liis Treimann.

Tallinna ringkonnakohus võttis väärtpaberitega manipuleerimises süüdistatava suurärimehe Toomas Tooli ja endise pangatöötaja Karoly Kirberi süüasjas otsuse tegemiseks lisaaega kuni oktoobri lõpuni.

Kui algselt pidi ringkonnakohus kuulutama lahendi esmaspäeva pärastlõunal, siis esmaspäevase määruse järgi toimub otsuse kuulutamine 29. oktoobril.

Ringkonnakohus pidi kaasust uuesti arutama, kuna riigikohus tühistas mai lõpus Tooli ja Kirberi õigeksmõistmise ning saatis süüasja tagasi teise astme kohtusse. Eelnevalt oli ringkonnakohus mullu 9. novembril jätnud jõusse maakohtu õigeksmõistva otsuse, leides, et neile esitatud süüdistus on puudulik ja konkretiseerimata.

Riigikohus selgitas, et kohtutel tuleb hinnata muuhulgas seda, kas Tooli ja Kirberi tegevuse tulemusel sattunuks mõistlik börsil kauplev isik vähemasti tõenäoliselt eksitusse. Samuti peab kohus tuvastama, kas Tooli ja Kirberi tegevuse eesmärk oli turuhinda mõjutada.

Kriminaalkolleegium märkis, et ringkonnakohtul pidi nii süüdistusakti kui ka prokuröri poolt kogu menetluse kestel korduvalt avaldatu põhjal olema selge, et kõiki süüdistuses märgitud tehinguid ja tehingukorraldusi on peetud vähemalt tõenäoliselt eksitavateks. Kolleegium leidis sedagi, et isiku soov oma investeerimisportfellist loobuda ei õigusta reguleeritud turul siiski niisugust käitumist, millega viiakse või tõenäoliselt viiakse teised turuosalised eksitusse kaubeldava väärtpaberi müügihuvi või hinna suhtes.

Tallinna ringkonnakohtu õigeksmõistva lahendi peale esitas riigikohtule kassatsioonkaebuse Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Sutt.

Viimati tuli Tooli süüasjas kohtulahend mullu 9. novembril, kui Tallinna ringkonnakohus jättis jõusse Tooli ja Kirberi õigeksmõistmise. Ringkonnakohus muutis siiski veidi maakohtu lahendit, suurendades Tooli ja Kirberi kasuks väljamõistetud summasid valitud kaitsjatele makstud tasude hüvitamiseks. Kui maakohus leidis, et riik peab kompenseerima Toolile 50 000 krooni ehk ligi 3205 euro ulatuses kaitsjatasusid, siis ringkonnakohtu kolmapäevase lahendi järgi tuleb riigil tasuda Toolile maa- ja ringkonnakohtus kaitsjatele makstud tasude hüvitamiseks kokku 25 127 eurot, Kirberile aga 13 114 eurot.

Kirberile kuriteoga väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõude jättis ringkonnakohus rahuldamata. Seega rahuldas teise astme kohus süüdistatavate apellatsioonkaebused osaliselt, prokuratuuri kaebused jäid aga rahuldamata.

Ringkonnakohus pidi taas Tooli süüasja arutama, kuna riigikohus tühistas mullu juuni keskel ringkonnakohtu esimesel otsusel puudunud kohtuniku allkirja tõttu Tooli ja Kirberi õigeksmõistmise. Riigikohtu hinnangul rikkus Tallinna ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna 28. veebruaril langetatud otsusel puudus ühe kohtuniku allkiri.

Ringkonnakohus arutas Tooli ja Kirberi süüasja kolmest kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus ja seaduse järgi peavad kohtuotsuse allkirjastama kõik kohtukoosseisu liikmed. Tooli ja Kirberi otsusel olid aga vaid kahe kohtuniku allkirjad. Riigikohus pidas seda oluliseks kriminaalmenetluse õiguse rikkumiseks ning otsustas saata kriminaalasja samale kohtule uuesti arutamiseks.

Riigikohus arutas Toomas Tooli ja Karoly Kirberi süüasja Põhja ringkonnaprokuratuuri Maria Entsiku kassatsioonkaebuse alusel, milles prokurör taotles süüdistatavate süüdimõistmist.

Tallinna ringkonnakohus otsustas mullu 28. veebruaril veebruari lõpus avaldatud otsusega jätta rahuldamata Maria Entsiku apellatsioonkaebuse, milles ta taotles kohtualuste süüdimõistmist. Samas rahuldas kohus osaliselt Tooli ja Kirberi apellatsioonikaebused, mis käsitlesid riigilt õigusabikulude väljamõistmist. Nii mõistis ringkonnakohus riigilt Kirberi kasuks õigusabikulu katteks välja 10 660 eurot ja Tooli kasuks 19 173 eurot, suurendades maakohtus väljamõistetud summasid märgatavalt.

Harju maakohus mõistis tunamullu oktoobris Tooli ja Kirberi õigeks. Kohus leidis, et meeste süü on tõendamata ning jättis ühtlasi läbi vaatamata nende vastu esitatud 75.985 krooni suuruse tsiviilhagi. Samuti mõistis kohus riigilt kohtualuste kasuks osaliselt välja kaitsjakulud.

Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Toolile on advokaadibüroo Sorainen osutanud õigusabi teenust esitatud materjalide kohaselt kokku 871 287 krooni eest. Kirberi kaitsja advokaat Jüri Leppik on osutanud õigusabi teenust esitatud materjalide kohaselt kokku 166 800 krooni eest. Mõlemal juhul pidas kohus mõistliku suurusega tasuks 50 000 krooni.

Prokurör nõudis tunamullu juunis Toolile lühikest šokivangistust. Entsiku hinnangul on Tooli süü tõendatud ning kohus peaks talle mõistma üheaastase vangistuse. Sellest peaks Tool prokuröri nõudel ühe kuu reaalselt trellide taga veetma, ülejäänud karistusaja aga kandma tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Kirberile nõudis prokurör rahalist karistust 250 päevamäära ehk 275.000 krooni ulatuses. Samuti peaks kohus mehelt võtma kolmeks aastaks õiguse töötada väärtpaberitehingutega seotud ametikohal.

Prokurör Maria Entsik on varem kinnitanud, et Tooli ähvardas oma äripartnereid. Süüdistuse järgi soovis Tool osaleda kinnisvarafirma Arco Vara juhtimises, ent ei saanud nõukogu liikmete ja teiste suuromanike Hillar-Peeter Luitsalu ja Richard Tomingasega kokkuleppele ning ähvardas seejärel neid makseraskuste põhjustamisega.

Süüdistaja hinnangul oli Tooli tegevuse motiiviks kahjustada Luitsalu ja Tomingase majanduslikke huve ja suurendada ma osalust, et võtta üle Arco Vara juhtimine.

Toolile kuuluv ettevõte Freier Projekt suurendas tunamullu korduvalt oma osalust Arco Varas. 13. novembri seisuga omas Freier Projekt 23,47 protsenti Arco Vara aktsiatest, olles ühtlasi suurim aktsionär.

Tooli süüdistatakse selles, et olles oma abikaasa volitatud esindaja, andis ta ajavahemikul 14.-21. juulini 2008. aastal AS-i SEB Pank maaklerile Kirberile telefoni teel tehingukorraldused müüa oma abikaasaga seotud SEB Panga esindajakontol olevad aktsiad suurtes kogustes ajas järjest madalama hinnaga.

Prokuratuur alustas antud asjas kriminaalmenetlust 2009. aasta veebruaris finantsinspektsiooni kuriteoteate alusel. Eeluurimise viis läbi Põhja politseiprefektuuri majanduskuritegude talitus.