Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/05/09/1095464t1h1379.jpg)
Teleekraanidel jookseb kiirlaenureklaam, milles inimestele on silma jäänud arusaamatult suur krediidikulukuse määr, mille vahemik kõigub nullist 4690,10 protsendini.
Võlanõustaja Terje Lääts ei oska avalikest andmetest kättesaadava informatsiooni põhjal Monetti krediidi kulukuse määra arvutuskäiku lahti rääkida, kuid lausus, et taoliste probleemidega, kus tagasinõutavad summad on üle mõistuse suured, pöördub tema poole palju laenudega ummikseisu jäänud inimesi, kirjutas Õhtuleht.
«Seadus on küll ette andnud, et laenu tagasimakstav summa ei tohi olla suurem kui kaks algsummat, kuid seda suurendavad vahekokkulepped, mida inimesed laenuandjatega teevad,» rääkis Lääts.
«Kui inimesele saadetakse ebamääraselt suure nõudega summa, siis peaks ta laenuandjat kohe teavitama, et summa on ebamõistlikult suur. Kui ta seda ei tee ja uusi kokkuleppeid sõlmib, siis summa kasvab ning lõpuks, kui asi on juba kohtus, ei olegi teha muud, kui maksta, sest sel juhul peetakse varem vaidlustamata jäetud suured summad vaikivaks nõusolekuks need tasuda,» selgitas Lääts.