/nginx/o/2012/10/08/1361258t1hb0d7.jpg)
Me peaaegu ei mäleta enam, kuidas oli võimalik töötada ilma internetiühenduseta või kuidas me suhtlesime, kui puudus e-mailindus ja sotsiaalvõrgustikud. Faksiaparaat on küll veel paljudes kontorites olemas, kuid kasutust leiab pigem harva. Desktoppide aeg on kohe ümber saamas…
Raamatupidaja ei ole enam tuim numbritesisestaja, vaid töö «igava» osa teeb tema eest ära programm ja töö põhisisu on hoopis numbrite tõlgendamine ning konteksti panemine. Sama kehtib paljudel elualadel nagu näiteks logistikas, finantsteenustes, personalitöös. Infotehnoloogiast rääkimata.
Fujitsu Nordic strateeg Glen Koskela ütleb, et viis, kuidas me töötame on pöördeliselt muutumas ning nendele muutustele ei saa mitte kuidagi vastu seista või neid ignoreerida. Üks võtmeteema on paindlik töökorraldus ehk võimalus tänu tänapäevastele seadmetele teha oma tööd kus iganes. Jah, paljud tööandjad pelgavad, et kaugtööd tegevaid töötajaid on keeruline kontrollida, kuid samas on mitmeid uuringuid, mis näitavad, et inimeste produktiivsus hoopis tõuseb, kui võimaldada neil töötada paindliku tööprogrammi alusel. Näiteks USA elektroonikakaupade jaemüüja Best Buy töötajate produktiivsus tõusis lausa 35 protsenti, Dow Chemicals`is 33 protsenti. Telekomifirma BT märgib, et paindliku programmi alusel töötavad inimesed on viiendiku võrra produktiivsemad kolleegidest, kes peavad töö ära tegema kontoris. «Ma töötan IT-alal, aga võin seda teha kõikjalt. Ma ei pea selleks istuma kontoris,» räägib Koskela. «Jah, ettevõtjad küsivad sel puhul, et kuidas kontrollida, et töötaja teeb ikka tööd, kuid olulisem on ju töötulemus.»
Oluline on inimene, mitte masin
Koskela sõnul on varasemast oluliselt lihtsam ettevõtjatel oma töötajatele IT-keskkonna loomine, sest selleks ei ole vaja suuri täiendavaid investeeringuid nagu veel mõnda aega tagasi. Ning ometi on endiselt väga paljudes ettevõtetes levinud poliitika, et uuele töötajale antakse töötamiseks laptop, mis sisaldab korporatiivset infot ja seadeid, mida töötaja ise muuta ei saa ehk sisuliselt valitsevad seadmed inimest.
«See süsteem ei tööta enam, sest ei saa niimoodi olla, et it-osakond otsustab, milliseid töövahendeid töötaja parimaks töötegemiseks vajab,» ütleb Koskela. «Ei ole vaja karta, et inimene tõmbab oma arvutisse filme või midagi muud, mis otseselt tööd justkui ei puuduta. Esiteks tõmbab ta siis seda endale kuskile mujale seadmesse ja tegelikult - no mida on halba selles kui inimene kogub infot ka nö väljastpoolt, laiendab oma silmaringi, on asjadega kursis.»
Siit jõuamegi järgmise suure muutuse juurde – inimeste infotöötlemise ja –kogumisviisid on kardinaalselt teistsugused kui need olid veel mõnda aega tagasi. «Tänapäeva märksõna on googeldamine. Me teeme seda pidevalt igasuguse info leidmiseks. Inimesed ei usalda enam ettevõtete nö ametlikke infojagamiskanaleid, vaid otsivad ise infot mitmetest allikatest. Ja see viib selleni, et ettevõtete infoperimeeter ehk see osa infost, mis on kontrollitud, on äärmiselt segane ja ettevõtte kontrolli alt täiesti väljas,» rääkis Koskela. «Infoga seonduval on tuleviku töö mõistes üks võtmerollidest – võtame näiteks elualad nagu raamatupidamine, personalitöö, finantsteenused, logistika jne – protsess ise on siin automatiseeritud ja kõige olulisem on info töötlemise ja tõlgendamise oskus.»
Koskela ütles, et mitte midagi pole halba selles, et inimeste töö ja tööväline elu on segunenud. «Las inimene loeb töö ajal oma isiklikku e-postkasti või vaatab Facebooki, kunagi ei tea, millist töö mõttes väärtuslikku infot ta sealt saab ning millises töölõigus seda infokildu on võimalik ära kasutada,» sõnas ta. «Kokkuvõttes lisab selline vabadus inimesele hoopis produktiivsust.»
IT-juhtidele, kes pelgavad, et inimesed kasutavad kurjasti ära oma tööarvuteid, soovitab Koskela hoopis õpetada inimesele, kuidas ja mida ohutult oma arvutisse «tõmmata» ja tegeleda rohkem inimeste IT-alase harimisega. «Keskenduda tuleb kasutajale, mitte seadmele,» lisab ta.