«See süsteem ei tööta enam, sest ei saa niimoodi olla, et it-osakond otsustab, milliseid töövahendeid töötaja parimaks töötegemiseks vajab,» ütleb Koskela. «Ei ole vaja karta, et inimene tõmbab oma arvutisse filme või midagi muud, mis otseselt tööd justkui ei puuduta. Esiteks tõmbab ta siis seda endale kuskile mujale seadmesse ja tegelikult - no mida on halba selles kui inimene kogub infot ka nö väljastpoolt, laiendab oma silmaringi, on asjadega kursis.»
Siit jõuamegi järgmise suure muutuse juurde – inimeste infotöötlemise ja –kogumisviisid on kardinaalselt teistsugused kui need olid veel mõnda aega tagasi. «Tänapäeva märksõna on googeldamine. Me teeme seda pidevalt igasuguse info leidmiseks. Inimesed ei usalda enam ettevõtete nö ametlikke infojagamiskanaleid, vaid otsivad ise infot mitmetest allikatest. Ja see viib selleni, et ettevõtete infoperimeeter ehk see osa infost, mis on kontrollitud, on äärmiselt segane ja ettevõtte kontrolli alt täiesti väljas,» rääkis Koskela. «Infoga seonduval on tuleviku töö mõistes üks võtmerollidest – võtame näiteks elualad nagu raamatupidamine, personalitöö, finantsteenused, logistika jne – protsess ise on siin automatiseeritud ja kõige olulisem on info töötlemise ja tõlgendamise oskus.»
Koskela ütles, et mitte midagi pole halba selles, et inimeste töö ja tööväline elu on segunenud. «Las inimene loeb töö ajal oma isiklikku e-postkasti või vaatab Facebooki, kunagi ei tea, millist töö mõttes väärtuslikku infot ta sealt saab ning millises töölõigus seda infokildu on võimalik ära kasutada,» sõnas ta. «Kokkuvõttes lisab selline vabadus inimesele hoopis produktiivsust.»
IT-juhtidele, kes pelgavad, et inimesed kasutavad kurjasti ära oma tööarvuteid, soovitab Koskela hoopis õpetada inimesele, kuidas ja mida ohutult oma arvutisse «tõmmata» ja tegeleda rohkem inimeste IT-alase harimisega. «Keskenduda tuleb kasutajale, mitte seadmele,» lisab ta.