BLRT vähemusaktsionäride sõnul on Fjodor Berman aktsiaid saanud ebaseaduslikult. Samas on ka nemad kasutanud samu võtteid.
BLRT – pada sõimab katelt
Vähemusaktsionärid on aastaid tahtnud Eesti suurima tööstusettevõtte kasumipirukast osa saada ja dividende välja võtta. Ettevõtte juht Fjodor Berman on aga kindlalt teist meelt. 2010. aastal otsustasid dividende küsima hakata ka ettevõttega aastakümneid seotud olnud teised suurosanikud Valeri Kovalenko ja Mihhail Gnidin.
2011. aastal oli laevatehaseid ja metallitööstusi koondava kontserni käive 350 miljonit ja kasum 12,7 miljonit eurot. Aasta varem teenis ettevõte kasumit 23,7 miljonit eurot. 2010. aastal tegi Kovalenko ettepaneku maksta välja dividende saja miljoni krooni jagu, 2011. aastal 21 miljoni euro ulatuses.
Toona polnud kummalgi leeril, ei Bermanil ega praegustel vähemusaktsionäridel, aga enamusosalust ja nii hakkasid mõlemad ihaldama väikeaktsionäride aktsiaid.
Bermani seisukoht on, et vähemusaktsionärid üritasid tema seljataga võtta BLRT üle võimu, salaja ja advokaatide abiga. Mullu kevadel väitis Berman Äripäevale, et OÜ Reve Parisien asus BLRT Grupi aktsiaid kokku ostma. Harju maakohtu otsusega peab Berman oma sõnad aga tagasi võtma.
Nominaalhinna eest
2011. aastal toimunud tehingute keerdkäikudega said aga hoopis Bermanid, Fjodor koos poja Mark Bermaniga, endale enamusosaluse. Dividendimaiaste vähemusaktsionäride hinnangul omandas Berman aktsiad ebaseaduslikult.
«Üldkoosolekul tutvustatud erikontrolli aruanded kinnitavad, et AS BLRT Grupp on viimase viie aasta jooksul korduvalt müünud oma aktsiaid Fjodor Bermanile ja Mark Bermanile nominaalväärtuse eest,» rääkis Gnidin eelmisel nädalal.
«Juhatuse varasem väide aktsionäridele ja meediale, et aktsiad müüdi «motivatsiooniprogrammi» raames, on erikontrolli aruannetega sisuliselt ümber lükatud. Erikontroll tuvastas, et ühtegi dokumenti väidetava «motivatsiooniprogrammi» kohta ei ole,» lisas ta.