Eksperdid: võlakriisis on võtmeküsimus inimeste kannatuse katkemine

Eilne kärbete vastane meeleavaldus Hispaania pealinnas Madriidis. Foto: SCANPIX

Euroopa võlakriisi lahendamisel  ja võimaliku eurotsooni lagunemise juures on võtmetähtsusega küsimus inimeste kannatus, tõdesid eksperdid Tallinnas Nokia kontserdimajas toimuval investeerimismessil Rahakompass 2012.

Analüütik Maris Lauri tõdes, et praeguste sammudega ostetakse Euroopas aega. Tema sõnul on võimalik, et hädas riikide võlakoorem on kolme aasta pärast suurem, aga loodetavasti on need riigid kolme aasta pärast võimelised ise neid laene tagasi maksma. Lauri sõnul on tõenäosus, et 3-5 aasta perspektiivis on riigid praegusest paremas seisus, 50:50. Kriisi lahendamise juures on tema sõnul võimalus, et inimesed kaotavad kannatuse. «Kannatamatuse efekt hakkab kindlasti peale,» lausus Lauri, kelle sõnutsi on hea, et meie oleme juba kriisiga ära harjunud ja ei satu iga jutu peale enam paanikasse.

«Võtmeküsimus on, kes kaotab kannatuse, mis riik, mis rahvas,» lausus Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik, kelle sõnutsi on kasvanud risk, et tugevamad riigid lähevad ära. «Ma ei usu, et  viie aasta pärast oleksime samade riikidega eurotsoonis,» lausu Lepik.

Majandusekspert Heido Vitsur tõdes, et riikide suutlikkus oma võlga teenindada sõltub sellest, mis saab inflatsioonist. «Kui inflatsioon läheb üle jõu, siis kukub kõik kokku,» lausus Vitsur lisades, et ta ei usu, et viie aastaga suudetakse vajalikke reforme teha. «Ükskõik mis saab, kuidagi on ikka,» märkis Vitsur Jaroslav Hašekile tugenedes.

Lauri tõdes, et tõenäoliselt jätkaub eurotsoon enam-vähem samal kujul ka 3-5 aasta perspektiivis, kuid juurdetulijaid ei ole. Lauri sõnul on suurimad riskid poliitilised ehk olukord, kui inimeste kannatus katkeb, kord läheb käest ära ja riigid hakkavadki lagunema.

Heido Vitsuri sõnutsi ei püsiks majandusliku loogika järgi eurotsoon juba ammu, nii et majandusliku loogika põhjal ei saa siin otsustada. Poliitilise loogika järgi on Euroopa riigid  ajaloos kulutanud oluliselt suuremaid summasid sõdade pidamiseks. « Euroopa on valmis kulutama palju raha aja ostmiseks ja stabiilsuse säilitamiseks,» lausus Vitsur.